Tallinnas astusid eile taas kohtu ette nn passimaffia liikmed, kellest kümme nõustus kokkuleppemenetlusega ja ühe puhul lõpetati kriminaalasi oportuniteedi põhimõttel. Kuritegelikku ühendust juhtinud eaka naise kriminaalasi läheb üldmenetlusse.
«Passimaffia» liikmed astusid kohtu ette
26. jaanuar 2017, 23:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harju maakohtus istus süüdistatavate pingis kümme inimest, keda süüdistatakse muu hulgas kuritegelikku rühmitusse kuulumises ja altkäemaksu võtmises. Lisaks oli kohtus naine, keda süüdistati karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb tähtsa dokumendi kuritarvitamist. Tema puhul lõpetati kriminaalmenetlus oportuniteedi põhimõttel.
Postimees on varem kirjutanud, et menetluspooled ehk riigiprokuratuur ja süüdistatavate kaitsjad peavad läbirääkimisi kriminaalasja lahendamiseks kokkuleppemenetluses. Eilsel istungil selgus, et enamiku süüdistatavate osas jõutigi kokkuleppele.
Menetluslike takistuste tõttu ei jõutud kokkuleppeni vaid kuritegeliku ühenduse juhtfiguuri, 66-aastase Ljubov Genrihsoni osas, keda ei olnud ka kohtus. Kohus jätkab naise süüasja arutamist üldmenetluse korras.
Riigiprokurör Steven-Hristo Evestus sõnas, et kuna Genrihsoni süüdistatakse kuritegeliku ühenduse juhtimises, siis on prokuratuur seisukohal, et tema karistus peaks teistest rangem olema.
Politsei pidas kohtualused kinni 2015. aasta oktoobris operatsiooni «Maarika» käigus. Neid kahtlustati ebaseaduslikul teel riiklike dokumentide saamiseks eelduste loomises ja neist üheteistkümnele esitas politsei kinnipidamise järel kahtlustuse kuritegelikku rühmitusse kuulumises.
Uurimisandmete järgi said tellijad kahtlustatavate kaudu riiklikke dokumente, sealhulgas haridust tõendavaid dokumente, keeleeksami tulemusi, elamislube, kodakondsuse saamise aluseks olevaid dokumente ja arstitõendeid. Selleks kasutati muu hulgas võltsimist, valeandmete esitamist ning valeidentiteediga esinenud kaasosalisi.
Peamiselt naistest koosnenud grupp tegeles dokumendipettusega aastaid. Petuskeemi juhtis varem karistamata Genrihson, keda süüdistataksegi kuritegeliku ühenduse loomises ja juhtimises, samuti korduvas altkäemaksu andmises, võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutada andmises, dokumendi võltsimises ja kuritarvitamises ning kelmuses.
Uurimine selgitas, et naisel oli kokku kolm identiteeti ja tal oli rahvastikuregistris kolm isikukoodi. Tema huvides tegutses kolm isikut, kes vahendasid altkäemaksu. Viimast võeti tuhandetes eurodes ja see ei liikunud klassikalist skeemi pidi «andja, vahendaja, võtja», vaid raha liikumiseks oli olemas vahekassa.
Teiste seas kuulus kampa neli politsei- ja piirivalveameti (PPA) naistöötajat, kellest kaks töötas Tallinnas teenindusletis, üks Põhja prefektuuri kodakondsus- ja migratsiooniosakonna teeninduskeskuses ning üks oli politsei peamaja teabehaldusosakonna töötaja.
Riigiprokurör Evestus taotles neile kokkuleppemenetluses viit aastat vangistust maksimaalse, viieaastase katseajaga, millest kaks kuud läheks reaalselt ärakandmisele. Lisaks ei tohiks nad kolm aastat kodakondsus- ja migratsioonivaldkonnas töötada ning samuti tuleks neil kokkulepete kohaselt tasuda riigile kuritegeliku tegevusega saadud ja äratarvitatud vara suuruses väljamõistetavad summad.
Evestuse sõnul oli kokkulepete sõlmimisel oluline, et avalikus teenistuses töötanud inimesed saaksid osalise šokivangistuse ja et neilt mõistetaks välja kuritegelikul teel saadud rahasummad.
Kuritegelikku ühendusse kuulumises on saanud süüdistuse veel seitse inimest, kes ei olnud PPA töötajad. Neist kolme puhul lepiti kokku viieaastane vangistus, mis jäetakse tingimisi täitmisele pööramata, kui nad ei pane sama pika katseaja jooksul toime uut kuritegu. Kahe isiku puhul lepiti kokku kolmeaastane vangistus, mis jäetakse samuti täitmisele pööramata, kui nad sama pika katseaja jooksul ei soorita uut kuritegu.
Ühele isikule taotles prokurör rahalist karistust ja ühe puhul taotles prokuratuur kriminaalmenetluse lõpetamist oportuniteedi põhimõttel, mis tähendab, et kuriteo toimepanemine oli tuvastatud, kuid toimepanija roll, antud juhul kuritegeliku ühenduse teenuseid tarbinud isiku roll, oli väike. Sel põhjusel taotles prokuratuur süüdistatavale rahalise kohustuse ja menetluskulude tasumise kohustuse määramist.
Harju maakohus kuulutab otsuse välja 6. veebruaril.