Ajateenijate seas möödunud aastal läbi viidud kompleksuuringu esimeste etappide tulemused näitavad, et ligi kolmandik ajateenijatest asus teenistusse vabatahtlikku avalduse alusel ning nemad peavad ajateenistust vajalikuks.
Vaid kolmandik ajateenijaist asub teenistusse vabatahtlikult
31. jaanuar 2017, 19:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseväe ühendatud õppeasutuste ja teiste teadusasutuste poolt mullu läbi viidud uuringust selgub, et ligi kolmandik kutsealustest asus vabatahtlikult aega teenima, edastas kaitseväe peastaap. Vabatahtlikult teenistusse asunud väärtustavad teenistust oluliselt teadlikumalt ning peavad seda isiklikult tähtsamaks. Samuti selgus, et nende motivatsioon on teenistuse jooksul kõrgem kui kutse alusel ajateenijatel.
Teine olulisem tulemus, mis kompleksuuringust selgus, on see, et ajateenistust peetakse vajalikuks ning seda Eesti julgeoleku jaoks isegi rohkem kui isikliku arengu jaoks. Selline tulemus läheb kokku ka üldise arvamusega, mille kohaselt ajateenistus on vajalik.
Ajateenijate kompleksuuringu tulemustest tervise ja sooritusvõime andmete näitel selgus, et noorte tervis ja füüsiline võimekus on oluliselt seotud vanusega. Ajateenijad vanuses 18-19 eluaastat hindavad paremaks nii oma tervist kui kehalist võimekust, samuti on üldfüüsilise testi tulemused selles vanusegrupis kõige kõrgemad. Nende tulemuste põhjal saab soovitada, et teenistusse astumiseks on sobivaim aeg pärast gümnaasiumi lõppu.
Kompleksuuringu esimesi tulemusi tutvustati strateegilise jätkusuutlikkuse kompetentsikeskuse aastakonverentsil, kus arutleti ka selle üle, kas ja kuivõrd erinevad on vabatahtlikult ja kutse alusel ajateenistusse astunute ootused teenistusele, motivatsioon, hoiakud, suhtumine kaitseväkke, kuivõrd sõduri baaskursuse läbimine muudab ajateenijate arvamusi ja suhtumist ning milline on ajateenijate terviseprofiil ja kuidas on see muutunud.
Lisaks esitleti tulevaste kutsealuste uimasti- ja alkoholitarbimise levimust ning toitumise eripära noorte hulgas, samuti lahati reservväelaste uurimise temaatikat, naiste osalust kaitseväes ning veteranide toimetulekut tööturul.
Kaitseväe inimressursi kompleksuuringu raames on viidud läbi ajateenijate uuringu kolm küsitlusetappi ning valminud mitmed kompleksuuringu andmeid kajastavad analüüsid.