Lõppenud aasta jooksul laskis endale hasartmängukeelu seada kokku 4370 inimest.
Aasta jooksul laskis endale hasartmängukeelu seada ligi 4400 inimest
31. jaanuar 2017, 20:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Õnnemängu piirangu soovis endale panna 1086, spordiennustuste piirangu 2680 ja lotomängu piirangu 604 inimest,» ütles maksu- ja tolliameti pressiesindaja Mailin Aasmäe BNSile.
Nimekirja saab isik ennast kanda ainult ise. Selle eesmärk on piirata ise enda poolt õnnemängu mängukohtade külastamist või õnnemängude kaughasartmänguna mängimist, vähendamaks isikule ja ühiskonnale kaasneda võivaid negatiivseid, sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi. Kui inimene on ennast antud nimekirja kandnud, siis ei tohi teda kasiinosse lasta.
Isikul, kes soovib enda ligipääsu õnnemängudele piirata, on võimalus esitada avaldus, mille alusel kantakse ta määratletud perioodiks õnnemängu mängimise piirangutega isikute nimekirja. Õnnemängukorraldajad ei tohi lubada nimekirja kantud isikuid õnnemänge mängima. Nimekirjast ei ole ennast võimalik pärast sinna kandmist enne vastava aja möödumist maha võtta. Tänu sellele võib hinnata antud meedet ka tulemuslikuks.
Nimekiri on kehtestatud rahandusministri määrusega. Isikusamasust ja õnnemängu mängimise piirangu olemasolu kontrollivad litsentseeritud hasartmängukorraldajad nii kasiinodes kui ka internetis õnnemänge mängides. Alanud aastast jõustunud hasartmänguseaduse muudatus võimaldab sõltuvusse kalduvatel inimestel endale keelata ka arvloterii mängimise ja spordiennustustustel osalemise.