Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsiooni esimehe Priit Sibula hinnangul oli 2016. aastal nii parim kui ka halvim seadus tulumaksu kobarseadus.
Priit Sibul: nii parim kui ka halvim seadus oli mullu tulumaksu kobarseadus
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
1. veebruar 2017, 18:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Minu jaoks on seaduse headuse mõõdupuuks mõju reaalses elus,» ütles Sibul Postimehele. Seetõttu tõstis ta parima seadusena esile tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, mida on hakatud kutsuma tulumaksu kobarseaduseks.
Sibula sõnul väärib seadus positiivsena esile tõstmist, kuna nende muudatustega vähendati üksikisiku maksukoormust läbi tulumaksuvaba miinimumi tõstmise.
«See tähendab inimestele, et suurendame nende sissetulekuid. Kõigil, kes teenivad alla 1200 euro, on alates 2018. aastast maksuvaba tulu 500 eurot. Samuti vähendab see oluliselt ettevõtjate palgasurvet,» selgitas Sibul.
Samas oli just seesama seadus Sibula sõnul õiguslooma vaatenurgast halvim, kuna tingituna valitsusevahetusest toimus selle menetlemine tavapärasest kiiremini ja kahjuks ka kobarseadusena.
Hinnates viimase aja seaduseloome suundumusi ja vastavust hea õigusloome tavale, märkis Sibul, et ta tunnetab isikliku kogemuse, et seadusloome on muutunud arusaadavamaks ja huvigruppide kaasamine on protsessi loogiline osa.
«Kuid meil on veel pikk tee minna, piiramaks ülereguleerimist. Inimesed ja tunnistan, et teinekord mina isegi ei jõua uue õigusega kohaneda. Inimeste vabaduste ja õigusriigi seisukohalt tuleb seaduste masstoomisele pidurit tõmmata,» ütles Sibul.
Ta tõi näiteks et justiitsminister Urmas Reinsalu on seadnud eesmärgiks, et valitsusest tuleks vähem seadusi. Uute seaduste vastuvõtmiseks tuleks Sibula sõnul lähtuda põhimõttest, et seda seadust on hädasti vaja ja muud lahendust ei ole.
Juba kuuendat korda valitakse parim ja halvim seadus
Teenusmajanduse Koda korraldab koostöös Postimehega juba kuuendat korda parima ja halvima seaduse konkursi, mille eesmärk on pöörata avalikkuse ja seadusandja tähelepanu kvaliteetse õigusloome olulisusele.
Konkursil võivad osaleda 2016. aastal riigikogu poolt vastuvõetud seadused, valitsuse määrused ning ministri või kohaliku omavalitsuse määrused.
Seadused kandideerivad kahes kategoorias:
Parima seaduse kategoorias osalevad õigusaktid, mille menetlemise käigus on kõige enam järgitud hea õigusloome tava.
Halvima seaduse kategoorias osalevad õigusaktid, mille menetlemise käigus on kõige enam eiratud hea õigusloome tava.
Seega on parima ja halvima seaduse konkursil mõõdupuu vastavus hea õigusloome tavale, mitte aga näiteks poliitiline eelistus.
Parimaid ja halvimaid seadusi hindab komisjon, kuhu kuuluvad Teenusmajanduse Koja, Eesti Juristide Liidu, Eesti Tööandjate Keskliidu, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja Postimehe toimetuse esindaja.
Mullune parim seadus on karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus ning halvim oli riigikogu liikme staatuse seadus.
Oma põhjendatud ettepanekuid oodatakse hiljemalt 6. veebruariks aadressil info@teenusmajandus.ee. Parimaks ja halvimaks valitud seadused kuulutatakse välja avalikult veebruari lõpuks. Komisjon põhjendab avalikult oma valikut.