/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
Valitsus kinnitas tänasel istungil justiitsministeeriumis ette valmistatud nn Istanbuli konventsiooni eelnõu, millega kriminaliseeritakse ahistav jälitamine, naise suguelundite sandistav ümberlõikamine ja sundabielu. Lisaks muutub kuriteoks inimkaubanduse ohvrilt seksi ostmine.
«Riik peab oma inimesi kaitsm,» kommenteeris justiitsminister Urmas Reinsalu. «Ka eraelulistes suhetes tuleb sekkuda, kui endine elukaaslane või mõni muu inimene kedagi järjepidevalt telefonis või kirja teel ahistab, jälitab ning muudab seeläbi inimese elu väga raskeks. Selline ahistamine võib jätta väga tõsise psühholoogilise jälje, kuid siiani pole selline käitumine olnud eraldi kuriteona sätestatud,» lisas ta.
Minister viitas ka statistikale, mille kohaselt on sellist ahistamist elu jooksul kogenud enam kui kümnendik Eesti naistest.
Eesti allkirjastas nn Istanbuli konventsiooni 2014. aastal ja nüüd tehakse selle ratifitseerimiseks ettevalmistusi tehakse. Konventsioon näeb ette mitmeid õiguslikke vahendeid, mis Eestis on puudu või vajavad muutmist nagu eelpool toodud ahistav jälitamine, lisaks ka naiste suguelundite moonutamine ja sundabielu.
Konventsiooni eesmärk on kaotada naiste ja alla 18-aastaste tütarlaste vastu suunatud vägivald, mis on meeste ja naiste jätkuva ebavõrdsuse algpõhjus.
Osaliselt on need küsimused küll ka praeguse Eesti karistusõigusega kaetud läbi muude isikuvastaste kuritegude regulatsiooni, kuid näiteks ei ole karistatav tütarlapse ümberlõikamisele õhutamine. Samuti pole üheselt kriminaliseeritud ahistav jälitamine ja sundabielu. Muudatustega pikendatakse ka alaealise isiku suhtes toimepandud tegude aegumistähtaega kuni ohvri täisealiseks saamiseni.
Inimkaubanduse ohvrilt seksi ostmise kriminaliseerimise soovitus tuleneb EL inimkaubanduse direktiivist. «Sellega anname ühiskonnale teada, et see ei ole aktsepteeritav käitumine inimese suhtes, keda on nii vaimselt kui füüsiliselt ära kasutatud. Eelkõige tahame vähendada nõudlust sellise teenuse järele,» rääkis minister.
Euroopa Liidu naistevastase vägivalla 2014. aastal läbi viidud uuringust selgus, et ligi viiendik naistest on kogenud alates 15. eluaastast ahistavat jälitamist. Uuring näitas, et Eestis oli ahistava jälitamisega elu jooksul kokku puutunud 13 protsenti naistest.
Kuigi valdavalt on ohvrite hulgas naised, on sellise ahistamise ohvriks langenud ka mehi. Selliste kuritegude hulka kuulub näiteks solvavate või ähvardavate e-kirjade, sõnumite saatmine, telefonikõnede tegemine, avalik internetis ähvardamine, pidev inimese kodu- ja töökoha lähedal põhjuseta viibimine jms.
Maailmapanga 2015. aasta andmetel on ülemaailmselt naiste suguelundite moonutamise eri vormidega kokku puutunud kuni 200 miljonit tüdrukut ja naist. Maailma terviseorganisatsiooni hinnangul puudutab see igal aastal miljoneid tüdrukuid ja noori naisi.
Viimase 25 aasta jooksul on naiste suguelundite moonutamise levik siiski märkimisväärselt vähenenud; sellele on kaasa aidanud nii laialdane ennetustöö kui rahvusvaheliste ja riigisiseste naise suguelundite moonutamist keelustavate õigusaktide loomine.
Kuigi naise suguelundite moonutamist Euroopas otseselt ei praktiseerita, on igal aastal hinnanguliselt kuni paarisajal tuhandel naisel ja tüdrukul oht sattuda Euroopas sellise teo ohvriks.
Sundabielud on eriti levinud Aafrikas, Lähis-Idas ja Aasias. Sundabielude temaatika on immigratsiooni tulemusena laialdaselt esile kerkinud ka Euroopas. Eesti immigratsioonipoliitikat vaadates võiks meid eelkõige puudutada sundabielude sõlmimise ulatuslikkus näiteks Süürias, Iraagis ja Afganistanis. Nendes riikides on ligikaudu 20% sõlmitud abieludest sundabielud, mis on enamasti sõlmitud alaealiste tütarlastega.