Eesti on sel kümnendil võtnud pagulase staatuse kahelt inimeselt, keda oli alust pidada ohuks avalikule korrale või riigi julgeolekule.
Eesti on ohu tõttu avalikule korrale või julgeolekule võtnud pagulasestaatuse kahelt isikult
Aastatel 2010-2016 on kahelt isikult ära võetud talle antud rahvusvaheline kaitse ning tunnistatud elamisluba kehtetuks põhjusel, et isik võib olla ohtlik avalikule korrale või julgeolekule.
Politsei – ja piirivalveameti pressiesindaja Maria Gonjaki sõnul ei ole kellelegi rahvusvahelise kaitse andmisest sellel põhjusel keeldutud.
Euroopa Kohus otsustas teisipäeval, et varjupaigataotluse saab tagasi lükata, kui rahvusvahelist kaitset taotleval isikul on sidemeid terrorirühmitusega. Samas see otsus Eestit suurt ei mõjuta, kuna Eesti seadused juba sisaldavad vastavaid sätteid.
«Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses on juba reguleeritud olukord, kus on võimalik nii kaitse andmisest keelduda kui juba antud pagulase või täiendava kaitse staatus ära võtta juhul, kui on olemas põhjendatud alus pidada välismaalast ohtlikuks avalikule korrale või riigi julgeolekule,» ütles politsei- ja piirivalveameti migratsioonibüroo juhataja Maige Lepp kolmapäeval.
Euroopa Liidu rändekava alusel teistest riikidest Eestisse toodavad niinimetatud kvoodipagulased läbivad Eesti ametnike poolt tehtava julgeolekukontrolli juba põgenikelaagrites Kreekas, Itaalias või Türgis.