Venekeelse Postimehe toimetuse poole pöördus Olga (naise ja teiste tegelaste nimed muudetud – toim.), kelle sõnul üritasid tema endine abikaasa ja mehe pere röövida nende ühist poega.
Eesti kodanikust naine väidab, et tema kreeklasest endine abikaasa üritas röövida nende ühist last (1)
2. veebruar 2017, 20:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olga on Eesti kodanik, kes 2013. aastal abiellus Kreeka kodaniku Dimitrisega. Perre sündis ka poeg Maksim, kes nüüdseks on kahe ja poole aastane. Pere elas Eestis, kuid nende elu polnud siin õnnelik.
«Pärast lapse sündi selgus, et mehel on despootlik iseloom, ta tarvitas pidevalt minu peal füüsilist ja psühholoogilist vägivalda, see toimus väikelapse nähes. Otsustasin nõuda lahutust,» rääkis Olga.
Naine ja laps läksid Kreekasse külla
Perekond lagunes mullu aasta novembris, kui Dimitris otsustas naasta kodumaale. Abikaasad jätkasid siiski suhtlemist ja novembri lõpus veenis lapse isa tolleks ajaks juba endis naist, et ta tuleks pühade ajaks Kreekasse puhkama ning last vanavanematele näitama.
Olga räägib, et veetis Kreekas lausa kaks kuud, enne kui otsustas pöörduda tagasi Eestisse ja asus lennukipileteid broneerima. «Siis see kõik algaski...» sõnas ta.
Olga ütles, et Dimitris keelas tal lahkuda, võttis ära tema ja lapse passid ja korterivõtmed ning jättis nad koduaresti. «Ma olin tema õe pideva kontrolli all, kes isiklikult ja ilma minu nõusolekuta käis minu lapsega jalutamas ja jälgis, kellele ma helistan ning kellega pean kirjavahetust. See kestis mitu päeva.»
Olgal õnnestus saata oma vanematele e-kiri, kus ta palus neil tulla Kreekasse, et aidata olukord lahendada. Hiljem selgus, et kirjavahetust jälgis Dimitris, kes oli seetõttu naise pere plaanidega hästi kursis.
21. jaanuaril teatati Olgale, et ülehomme hommikul võtab Dimitris Maksimi kaasa ning läheb poisi ja vanaisaga jalutama. Olgale tundus see kahtlane, kõige kahtlasem tundus talle aga jalutuskäigu aeg, kell 6.00 hommikul.
Ta järeldas, et last plaanitakse röövida, teda ennast aga saata psühiaatriahaiglasse ja jätta vanema õigustest ilma. Olga seletas, et Dimitrise perekonnal on Kreekas tähtsad sidemed. Naine teatas kahtlustest oma vanematele, kes ostsid pileti ja tulid Kreekasse.
Samal päeval võtsid nad ühendust rahvusvahelise ühinguga Lawyers Without Borders ja pärast vestlust nendega läksid vanemad ja juristid politseijaoskonda, et paluda abi ja rääkida võimalikust röövimisest.
Politsei soovitas vanematel järgmisel hommikul Olgat ja Maksimi vaatama minna ning kui tõesti toimub midagi kahtlast, kutsuda viivitamatult politsei.
Vastastikune rööv
Hommikul tegidki Olga vanemad nii, nagu politsei ütles. Nad läksid kohale ja nägid, et maja ees seisis teise vanaisa džiip. Vanaisa ise istus rooli taga ning tema kõrval istus tema abikaasa (mitte lapse vanaema).
Tänavale oli kuulda Olga karjeid, kes oli majas ja kellelt üritati parajasti last ära võtta. Vanemad helistasid kohe advokaatidele, kes kutsusid välja politsei.
Kreeklasest vanaisal oli keele tõttu lihtsam suhelda Kreeka politseiga. Olga oletab, et ta ütles korravalvuritele, nagu üritaks venelased tema pojapoega varastada. Politsei pani Olga isal käed raudu. Paanikas Olga haaras lapse sülle ja jooksis majast välja politseiauto suunas. Dimitris, nagu väidab Olga, jooksis järgi, lõi teda kätega selga ja üritas poega enda kätte haarata.
Politsei vaatas toimuvat pealt ega sekkunud. Kui Olga advokaadid kohale jõudsid, nõudsid nemad, et politsei sekkuks. Asi lõppes sellega, et kõik intsidendi osalised, ka oma tõendeid näidanud advokaadid, viidi politseijaoskonda.
Dimitrise perekond esitas taotluse algatada lapse ema, tema vanemate ja advokaatide vastu kriminaalmenetlus seoses lapse röövimise katsega. Kohe, nagu ütleb Olga, kõlasid vastuväited valesüüdistusest.
Olga ütles, et Kreeka seadusandluse kohaselt peavad mõlemad pooled ilmuma prokuröri juurde. «Siit algas kogu seadusetus,» sõnas Olga. «Kell 8.00 kuni 22.00 politsei justkui kuulas üle ja meelega venitas, et mehe perel oleks aega mõelda edasiste sammude peale,» rääkis ta.
Vaatamata eestlaste vastuväidetele sai mehe isa vabaks, kõik teised pidid ööbima politseijaoskonnas, ka advokatuuri esindaja. «Minu laps anti jõuga vanaisale ehk ühele kuriteo korraldajale üle, viidates prokuröri telefoni teel antud korraldusele.»
Ema võit
Olga ja tema vanemad said prokuröri jutule alles järgmisel hommikul. Prokurör pakkus, et asja saaks lahendada ehk rahulikult, kuid Olga pere ei andnud järele. Lisaks asusid juristid välja selgitama, mis põhjusel jäeti vahi alla advokaadid, sest Kreeka seadus ei luba advokaate kohtu loata kinni pidada.
Prokurör lasi kõik vabaks ning otsustas võtta lisaaega, et asjaga tutvuda.
Siis asusid asjaga tegelema ka Eesti diplomaadid, kellega Olga õde ühendust võttis. 25. jaanuaril arutati asja esimest korda kohtus. Kohus pidi otsustama lapse ajutise hooldusõiguse üle. Istungil oli ka Eesti suursaadik Kreekas Margus Rava, kes tõestas, et lapse elukoht on Eestis ja väitis, et naisel on õigus minna koos oma lapsega kodumaale.
Järgmisel hommikul tehti otsus, mille kohaselt Maksim tuli tagastada emale, kuid kohus peaks küsimust lõplikult arutama selle aasta aprillis.
Mõlege ette
Praegu pole Olga ja Maksim enam ohus ning nad tänavad ühingut Lawyers Without Borders ja Margus Ravat.
Venekeelne Postimees pöördus info kontrollimiseks ka Eesti välisministeeriumi poole.
«Välisministeerium on asjast teadlik, naine pöördus Eesti saatkonda 19. jaanuaril,» ütles ministeeriumi pressiesindaja Sandra Kamilova ja täpsustas, et ametnikel ei ole õigust juhtumit täpsemalt kommenteerida. «Sellistel juhtudel võivad diplomaadid anda nõu, kelle poole pöörduda, aidata vajalike dokumentide vormistamisega ja vajadusel kaasata vastavad Eesti asutused, et juhtum lahendada.»
Lisaks soovitab välisministeerium sellistes olukordades: «Kõik lapsevanemad, kes plaanivad koos oma alaealise lapsega ja teise lapsevanemata välismaale puhkama, õppima või isegi elama minna, peavad saama teise lapsevanema kirjaliku nõusoleku, mis mõnel juhul peab olema notariaalselt kinnitatud.»
Samuti soovitab välisministeerium nõu küsida juristilt või lastekaitse eksperdilt, et probleeme vältida. Enne reisi tuleks tutvuda infoga sihtkohast ja nõuannetega välisministeeriumi kodulehel www.vm.ee.
Venekeelne Postimees võttis ühendust ka lapse isaga. Tema sõnul on tegelik olukord naise kirjeldatust hoopis erinev. Lapse isa ütles, et Olga ei olnud luku taga, vaid tal olid võtmed olemas. «Lisaks elas ta nagu kuninganna ja tema postitused Facebookis tõestavad seda ilmekalt.»
Lapse isal on loost teine versioon
Ta täpsustas: «Minu perekond elas läbi tõelise draama. Hoopis minu abikaasa oma vanematega ilmus meie koju küllakutseta ja ründas meid kriminaalide ja maffia abiga, et röövida laps ja viia ta tundmatusse kohta,» rääkis mees. «Nad tegutsesid nagu tavalised kurjategijad.»
Mehe sõnul Olga valetab. «Praegu käib nende vastu kriminaalasi. Kuidas ma oleksin saanud röövida oma poega, kui me elasime Kreekas, kus kõik on olemas? Tema loos on üha rohem valelikke detaile ja ma soovitaksin teil viia läbi oma uurimine.»
«Olge vastutulelikud, me elame läbi draamat ja tegelikkuses oli kõik hoopis erinev sellest, mida naine kirjeldab. Tema ja ta vanemad koos mõtlesid valmis plaani meie last röövida.»