Väliskomisjon karmistas Ukraina sündmuste tõttu Eesti seisukohti Venemaa vastu

Tuhanded inimesed kogunesid Kiievis Maidani väljakule, et avaldada austust jaanuari lõpus lahingutes langenud uikranlastele. Foto: Pacific Press / Sipa USA

Eesti poliitikud tunnevad muret eskaleerunud olukorra pärast Ukrainas.

«Sõjategevuse ägenemine Ida-Ukrainas Avdijivka ümbruses alates 29. jaanuarist valmistab meile sügavat muret,» ütles välisminister Sven Mikser oma avalduses. «Ühtlasi taunime Venemaa toetatud separatistide poolset Grad rakettide kasutamist tiheda tsiviilasustusega aladel, mis on kaasa toonud ka tsiviilohvreid,» lisas ta.

Välisminister rõhutas, et Minski lepingute järgi peaksid antud raketid olema kontaktjoonelt tagasi tõmmatud. «Kutsume üles osapooli tulevahetust koheselt lõpetama. Antud sõjategevuse hoogustamine on Minski lepingute selge rikkumine, mistõttu Lääne põhimõttekindel poliitika, sealhulgas Venemaale kehtestatud sanktsioonid, peab jätkuma,» sõnas ta.

Mikseri sõnul tuleb teemat kindlasti käsitleda esmaspäeval toimuval Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel.

Ka riigikogu väliskomisjon otsustas tänasel istungil karmistada Eesti seisukohti Ukraina küsimuses. Eesti seisukohti tutvustatakse Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istungil, mis toimub järgmisel nädalal, teatas riigikogu pressiesindaja.

Väliskomisjoni konsensuslikul ettepanekul lisati Eesti seisukohtadesse punkt, et Eesti taunib kõigiti sõjalist eskalatsiooni, mis toimub Ida-Ukrainas ja Euroopa Liidu Venemaa vastased sanktsioonid peavad kehtima Minski lepete täieliku täitmiseni. Sõjalise eskalastiooni jätkumisel toetab Eesti sankstioonide karmistamist.

«Eesti seisukohtades kajastuvad meie hoiakud viimastel päevadel Ida-Ukrainas toimunu kohta,» ütles väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (IRL), lisades, et Venemaa vastaste sanktsioonide kehtimine on otseses seoses Minski kokkulepete täitmisega.

«Kahjuks näeme olukorra kiiret halvenemist, kus Kremli-meelsete jõudude algatatud sõjalises eskalatsioonis on viimastel päevadel kümneid hukkunuid ja sadu haavatuid. Seetõttu on oluline, et Euroopa Liit väljendaks jõulist toetust Ukrainale,» lisas Mihkelson.

Komisjoni aseesimees Keit Pentus-Rosimannuse (RE) sõnul on Eesti ja kogu Euroopa Liidu ühene ja selge toetus Ukraina territoriaalsele sõltumatusele ja sõjategevuse lõpetamisele vajalik.

«Kui sõjaline eskalatsioon Ukrainas jätkub ja Minski lepinguid lihtsalt jõhkralt rikutakse, on kohane vastus sellele kehtestatud sanktsioonide ülevaatamine ja karmistamine,» ütles ta.

Eesti seisukoht: Eesti on seisukohal, et hoolimata keerukast olukorrast Ukrainas, kestvast Venemaa agressioonist ja Krimmi ebaseaduslikust annekteerimisest, on Ukraina teinud olulisi edusamme riigi reformimiseks. Eesti hinnagul on Ukraina rahvas ja valitsus näidanud üles selget tahet lõimumiseks Euroopa Liiduga ja seetõttu toetab Eesti võimalikult kiiret Euroopa Liidu – Ukraina viisavabaduse otsuse rakendamist ning soovib assotsieerimislepingu lõplikku ratifitseerimist ja selle jõustumist.

Eesti tervitab ka Ukraina tahet ja edusamme riigi reformimisel ning jätkab Ukraina toetamist kahepoolselt ning organisatsioonide kaudu. Samuti julgustame Ukrainat võtma ette kiireid ja otsustavaid samme korruptsiooni vähendamiseks, sealhulgas korruptsioonivastaseks võitluseks loodud institutsioonide tugevdamiseks ja kohtusüsteemi reformimiseks. Reformide edendamises on olnud suur roll Ukraina pädeval ja aktiivsel kodanikuühiskonnal. Eesti julgustab Ukraina valitsust tegema ka edaspidi tihedat koostööd kodanikuühiskonnaga.

Seoses Krimmi ebaseadusliku anneksiooni kolmanda aastapäevaga toetame Euroopa Liidu Krimmi mittetunnustamise poliitika ülevaatust, mille eesmärk on meie mittetunnustamise poliitika olemasolevate elementide tugevdamine.