Euroraha jagajatest maksid oma eksimusi kinni EAS ja KIK (4)

Liis Velsker
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pildil rikutud 50-eurosed.
Pildil rikutud 50-eurosed. Foto: Liis Treimann/Postimees

Eestis välisraha ja Euroopa Liidu toetusi jagavatest rakendusüksustest on oma eksimusi pidanud mullu kinni maksma ainult Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ja Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

EASi juhatuse esimees Sille Talvet-Unt märkis, et Euroopa Liidu fondide menetlemisel on Euroopa seadnud aktsepteeritavaks veamääraks 2 protsenti kuludest. EASis oli auditite tulemusena selgunud veamäär mullu 0,002 protsenti. Talvet-Undi hinnangul on see Euroopa Liidu teiste riikidega võrreldes väga hea tulemus.

SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse ELi struktuurivahenditest rahastatud projektide auditite tulemusena selgunud veamäär oli mullu 0,07 protsenti ehk 2435 eurot.

EAS otsustas selle nädala algul lugeda abikõlbmatuks 90 protsenti OÜ-le Ermamaa eraldatud toetusest ja tagastada see Euroopa Komisjonile. Ligi 152 000 eurot maksab EAS ise kinni, kuna president Toomas Hendrik Ilveselt pole nende hinnangul summa sissenõudmiseks enam piisavalt juriidilist alust.

Kui lugeda Ilvesele antud toetusest 80 protsenti abikõlbmatuks ja lisada see EASi möödunud aasta eksimuste hulka, siis tõuseb nende veamäär 0,002 protsendilt 1,039 protsendini. EASi auditeeritud kogukulu oli mullu 14 694 314,26 eurot.

2012. aasta EASi kõrge veamäär 8,99 protsenti tulenes EASi kommunikatsioonijuhi Kadri Küti selgitusel riigiabi reeglite rikkumise tuvastamisest. Sellest ajast saadik on EAS tema sõnul tugevdanud kontrollisüsteeme ja veamäär on olnud alates aastast 2013 alla Euroopa Komisjoni seatud aktsepteeritavat 2 protsendi piirmäära.

Eksimuste tase Euroopa Liidu rahade jagamisel mullu:

Asutus            Veamäär                     Summa

EAS                0,002%                       343,60*

KIK                0,07%                         2435,0

PRIA              0                                 0

Kredex           0                                 0

RIA                0                                 0

TJA                0                                 0

*EASi aruanne eelmise aasta kohta valmib tänavu 31. märtsil.

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) ei teinud mullu ühtegi viga ja nende veaprotsent on null. «PRIA-l ei ole olnud 2016. aastal EASi menetletud OÜga Ermamaa analoogset juhtumit, kus PRIA oleks pidanud makseagentuurina hüvitama omavahenditest enda väljamakstud toetusi ELi fondidele,» lausus PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik.

Eraisikutele ja korteriühistutele elamistingimuste parandamiseks toetusi jagav Kredex kinnitas, et ka nende veamäär oli ümmargune null. Kredexi kommunikatsioonispetsialisti Joonas Kerge kinnitusel pole Kredex toetusi jagades ka eelnevatel aastatel vigu teinud.

Tehnilise Järelevalve Amet on aastatel 2014–2020 Ühtekuuluvusfondi vahenditest möödunud aasta lõpu seisuga välja maksnud ligikaudu 23 protsenti toetuse eelarvest, mis on ligikaudu 100,6 miljonit eurot. Seni on seda tehtud vigadeta, sest TJA avalike suhete spetsialisti Anu Võhma sõnul ei ole tehtud ühtegi tagasinõudeotsust.

Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) kommunikatsiooniosakonna juhataja Rauno Veri kinnitas, et RIA ei ole teinud oma töös vigu ja mingeid tagasimakseid oma eksimuste tõttu ei ole toimunud.

Euroopa Liidu struktuuritoetusi jagav RIA on aastatel 2014–2020 kontrollinud maksetaotlusi, mis on esitatud abikõlblike kulude katteks, kokku summas 30 077 792,23 eurot. Kõik kulud on olnud põhjendatud ja tõendatud ning rahandusministeerium on need välja maksnud.

Rutiinse kontrolli käigus on RIA avastanud ühe toetuse saaja, kes jättis töö tegemata. Toetust vähendati Rauno Veri sõnul 1500 euro võrra, mida polnud vaja välja nõuda, sest seda polnud välja makstudki.

EASi ja KIKi eksimused protsentides ja summades:

EAS

Aasta

Veamäär

Avastatud mittekõlbulikud kulud (euro)

2012

8,99%               

1 806 101

2013

0,81%              

351 352

2014 

0,05%              

7686

2015

0,46%

26595

2016

0,002%

343,6

KIK

Aasta

Veamäär

Avastatud mittekõlbulikud kulud (euro)

2014 

0,003%

8745

2015

0,21%

31 329

2016

0,07%

2435

Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna esimese auditi talituse juhataja Kai Paalberg ütles, et rakendusüksuste veamäärad on kirjas auditeeriva asutuse aastaaruannetes, mis koostati Euroopa Liidu eelarveperioodil 2007–2013 iga aasta 31. detsembriks ja praegu (Euroopa Liidu eelarveperioodil 2014–2020) 15. veebruariks.

Auditeeriv asutus teeb Paalbergi sõnul igal aastal valimi kogu rakenduskavas deklareeritud kuludest ja veamäär, mille rahandusministeerium tuvastatud vigade tulemusel arvutab, käin kogu rakenduskava kohta.

Rakendusüksuse veamäär näitab Paalbergi selgitusel auditeeritud valimisse sattunud projektides tuvastatud mitteabikõlblike kulude mahtu nende projektide või väljamaksetaotluste deklareeritud kuludest. Tuvastatud mitteabikõlblikke kulusid ei pea rakendusüksus ise kinni maksma, üldjuhul nõuab rakendusüksus rikkumisega seotud summad tagasi toetuse saajalt, kes on reeglite vastu eksinud.

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles