Venemaa alalise esindaja ÜRO kultuuri-, teadus- ja haridusorganisatsiooni UNESCO juures Eleonora Mitrofanova sõnul on Venemaa jätkuvalt mures Eestis elava venekeelse vähemuse «ebamäärase õigusliku staatuse» ning vene keele kasutamise võimaluste pärast.
«Kahjuks pole endiselt ületatud kartusi vene koolide saatuse pärast Eestis ja vene laste võimaluse säilimise pärast saada kvaliteetset emakeelset haridust,» ütles praegu rotatsiooni korras UNESCO täitevnõukogu juhtiv Eleonora Mitrofanova BNS-ile antud usutluses
«Meenutaksin, et eksisteerib UNESCO 1960. aasta konventsioon võitlusest diskrimineerimisega hariduse vallas, millega Eesti kahjuks pole ühinenud, ehkki selle, ning samuti Euroopa konventsiooni ratifitseerimist välismaalaste osalemisest ühiskondlikus elus kohalikul tasemel on Eestile muu hulgas soovitatud rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni teises raportis juba 2002. aasta aprillis,» osutas diplomaat.
Mitrofanova kinnitas, et kahtlemata peab alaliselt mingi riigi territooriumil elav inimene oskama ka riigikeelt.
«Samal ajal ei välju vene keele kasutamine õiguslikul alusel ametliku töökeelena Eesti venekeelse elanikkonna kompaktse elutsemise kohtades meie veendumuse kohaselt olemasolevate rahvusvaheliste õigusnormide, vastavate rahvusvaheliste konventsioonide, samuti ÜRO, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE), Euroopa Nõukogu ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide soovituste raamidest,» kuulutas ta.
Mitrofanova hinnangul vastavad Eesti venelaste soov säilitada emakeel ja kultuuriline side Venemaaga täiesti arusaadavad ning vastavad väärtustele, mida UNESCO kaitseb. Ta märkis, et UNESCO pöörab oma programmilises tegevuses üha enam tähelepanu kultuurilisele mitmekesisusele, kultuuride lähendamisele ning kultuuridevahelisele dialoogile.
«UNESCO tähtsustab samuti multilingvismi edendamist. Arvan, et just selliste universaalsete väärtuste ning võimalik, et ka teiste riikide edukate kogemuste arvestamine aitaksid lihtsustada keerukat humanitaarolukorda Eestis ning soodustada põliselt sel maal elava venekeelse elanikkonna ning teiste mittekodanike integreerumist Eesti ühiskonda, samal ajal oma kultuurilis-ajaloolisi traditsioone säilitades,» sõnas Mitrofanova.