Väiksema sissetulekuga perede elukvaliteet võib saada löögi

Foto: Corbis / Scanpix

«Palgast läheb pool toidule ning pool maksudeks ja autokütuseks. Autoga saab vaid tööle ja poodi sõita, lõbusõite pole ammu olnud.»

Sellisena kirjeldab oma kulutusi üks Eesti pere, kes peab ilmselt juba praegu oma sissetulekute ja kulude üle tõsiselt arvet. Samas on viimastel aastatel olnud eestlastel põhjust rõõmustada, sest perede elustandard on paranenud.

Statistikaameti sõnul näitavad kulud toidule ja eluasemele vähenemise tendentsi, mis omakorda annab märku elukvaliteedi tõusust. Statistikaameti juhtivstatistik Piret Tikva teatas, et näiteks eelmisel aastal kulus leibkonna väljaminekust vaid keskmiselt neljandik toidule.

Tõsi, see erineb sõltuvalt pere tüübist. Kõige kehvemas olukorras on üksikud pensionärid, kelle sissetulekust hammustavad toit ja eluasemekulud ära märgatavalt üle poole, kuid palju maha ei jää ka üksikvanemad. Parimat elu naudivad aga pered, kus on nii isa kui ema ja mitu last.

Valusad hinnatõusud

Paljud noored pered seisavad aga silmitsi üha suurenevate kuludega.
Lapsepuhkusel olev Kadri Lust tunnistas, et seoses lapse sünniga tuleb perele kulusid ainult juurde, lisaks võtab oma osa igapäevane toit, vee- ja elektrimaks ning õppelaen. Samas jääb pere sissetulek praegu alla Eesti keskmise palga.

Erilist tulude kasvu pole Lusti sõnul uuel aastal peres oodata. «Ainult see, et mul tõuseb sissetulek 800 krooni võrra, praegu on 3200 krooni kuus. Aga kulud paistavad rohkem tõusvat, veel enam siis, kui laps hakkab asju tahtma.»

Ehkki eluasemekulud on Lustil väiksemad, sest elatakse perekonnale kuuluvas eramajas, puudutavad hinnatõusud siiski valusalt.

«Olen kuulnud, et elekter pidavat meeletult tõusma ning ega siis kogu aeg ei jõua ka keskkütet sisse panna,» selgitas Lust. Maamaks tõuseb, prügi kohta ei ole veel täpselt teada.

«Muidugi kardan toiduhinna tõusu, bensiini hinna tõusu ka, aga selle saab kuupiletiga kompenseerida. Perele oleks ju vaja ka uusi riideid – jõuan lapse kõrvalt ainult mõne sooduka ajal poodi, et saada mõni 500–600-kroonine riidetükk 100–200 krooniga, aga selle peale ei saa ju lootma jääda,» tõdes Lust.

Laste pealt kokku ei hoia

Sellele vaatamata on hea tahtmise korral võimalik leida odavamaid võimalusi. «Lapsele oli vaja vankreid ja asju osta. Siis välistasime uute asjade ostmise ja saime käru 1000 krooniga, turvahälli autosse 250ga, lapse kandekoti 100 ja beebimonitori 250 krooniga,» loetles Lust.

Kui nad oleks mehega otsustanud aga uute kaupade ostmise kasuks, oleks summa ulatunud 10 000 kroonini.  

Mitme lapsega peres on aga kulusid rohkemgi. Saaremaal elav üksikema Jelena Pšenitšnaja tunnistas, et kahe tütre jaoks peab raha kindlasti jätkuma: lasteaiamaks ulatub 870 kroonini kuus, huviringid võtavad 1160 krooni. Tema palk koos lastetoetustega jääb aga Eesti keskmisest väiksemaks.

«Kahel-kolmel päeval nädalas käin põhitööde kõrvalt köögiviljakasvatuses juurde teenimas. Uuest aastast on esialgu oodata väljaminekute kasvu seoses lasteaia ja huviringide tasude kallinemisega,» märkis ta.

Samas suudab pere hoida kokku toidult. «Köögiviljakasvatusest saame köögivilju, liha ja piim on omast käest, sest elame talus ja peame loomi,» märkis Pšenitšnaja. «Kui palju kokkuhoidu tuleb, seda ei oskagi öelda, me kogu aeg nii elanud, et söögid oma laudast ja aiast.»

Tallinnas üksi elav sügava puudega pensionär tunnistas Postimehele, et alates sellest, kui 1997. aastal toimetulekumiinimum kehtestati ja ära elama pidi 500 krooniga kuus, harjus ka tema elama minimaalsete kuludega. «Võtsin kalkulaatori kätte ja arvutasin välja praeguste väljaminekute jaotuse: toidule kulub minu praegusest 2987-kroonisest pensionist 1,1 protsenti päevas või 16,7 protsenti kuus,» teatas mees, kes palus oma nime mitte avaldada. Üürile kulub tal kolmandik ehk ligi 1000 krooni, ülejäänu läheb telefonimaksudeks, ravimite ostmiseks ja muule seesugusele.

«Olen õnnelik, et minu pension on umbes kolm korda suurem kui praegu kehtiv toimetulekumiinimum 1000 krooni kuus, millega ma kindlasti toime ei tuleks,» märkis mees.

Pensionär (lasteta) 65-aastane

• Elukoht: Tartu, 1-toaline keskküttega korter
• Autot ei ole
• Ainus sissetulek pension

 2008. aastal
Tulud
• Pension    4400 kr
• Kulud ühes kuus    3923 kr
• Toit ja eluase    2120 kr
    sh toit    1254 kr
    sh eluase (elekter, küte, vesi,
    jms maksud)    866 kr
• Transport    206 kr
• Riided ja jalanõud    140 kr
• Majapidamiskulud
    (puhastusvahendid, elektroonika)    277 kr
• Ravimid    440 kr
• Telefon    163 kr
• Kohvikus käimine (4 korda kuus)    66 kr
• Vaba aeg (ajalehed, ajakirjad, raamatud)    299 kr
• Säästud    477 kr


 2009. aastal
Tulud
• Pension kerkib 5016 kroonile
• Kulud kerkivad 4289 kroonile (tarbimise muutudes kulude kasv ligi 10%)
• Toit ja eluase    2510 kr
    sh toit    1450 kr
    sh eluase (elekter, küte, vesi, jms)    1100 kr
• Transport    250 kr
• Riided ja jalanõud    140 kr
• Majapidamiskulud    290 kr
• Ravimid    500 kr
• Telefon    150 kr
• Kohvikus käimine    150 kr
• Vaba aeg (ajalehed, raamatud)    299 kr
• Säästud    727 kr

Pensionär peab plaani vähendada oma kulutusi nii toidu kui muude kulude osas. Et maal elav sugulane lubas talvekartuleid ja muid köögivilju anda, peaks toidukulude kasv jääma kardetust väiksemaks. Pensionär plaanib kulutada ka senisest vähem vett ja elektrit ning helistada vähem, mobiiltelefoni tal ei ole. Sõidab Tartust kaugemale vaid äärmisel vajadusel. Ravimid on ainsad, mille pealt ei saa kokku hoida. Vähemalt mõne korra kuus plaanib sõbrannaga kohvikusse minna. Tahab elu kallinemise kiuste iga kuu 500–700 krooni säästa. Pangas on olemas väike hoius ootamatute kulude jaoks.

Üksikvanem (10-aastane laps)

• Elukoht: Tallinna äärelinn, puu- ja elektriküttega 2-toaline korter
• Autot ei ole
• Üürikorter

 2008. aastal
Tulud
• Palk 8000 krooni
• Lastetoetus 300 krooni
• Juhuslikud lisatööd umbes 1000 krooni kuus
• Kulud ühes kuus    8134 kr
• Toit ja eluase    2930 kr
   sh toit    2010 kr
   sh eluase (elekter, küte, vesi, prügi jms)    920 kr
• Väikelaenu tagasimakse    200 kr
• Üür    2000 kr
• Transport (ühistransport)    496 kr
• Riided ja jalanõud    550 kr
• Majapidamiskulud    336 kr
• Ravimid, tasulised visiidid    304 kr
• Side (internet, telefon, mobiil)    368 kr
• Vaba aeg    400 kr
• Haridus (koolikulud, huviring)    400 kr
• Söömine väljaspool kodu    150 kr
• Säästud    1000 kr







 2009. aasta
• Palgakasvu ei ole loota
• Kulud kerkivad 6%
• Kulu toidule ja eluasemele võivad kerkida ligi 3200 kroonile
• Üürihind ei muutu
• Lapse kooli- ja huviringikulud tõusevad umbes 500-600 kroonile
• Säästud vähenevad

Üksikema plaanib vähendada kulutusi toidule, rõivastele ja jalanõudele ning osta vajalikku kaupa kampaaniate ajal või kasutatud rõivaste poest. Oodata on lapse huviringi kulude kasvu. Loodab leida soodsama telefoni- ja internetipaketi. Korteriomanik on lubanud üürisummat mitte tõsta, sest üksikema on olnud korralik üürnik. Võimalus on lisateenistust suurendada, kuid selle arvelt jääb vaba aega lapsega tegelemiseks vähemaks. 

Pere (ema, isa, 3- ja 17-aastane laps)

• Elukoht: Tallinnast 15 km kaugusel eramajas, majas gaasiküte
• töökohad Tallinnas
• laps käib trennis
• Palk: kokku 31 000 krooni (8800 kr + 22 000 kr)
• Lisatöö – umbes 3000 krooni kuus
• Lastetoetus

 2008. aastal
• Kulud ühes kuus    29 056 kr
• Toit ja eluase (ilma laenuta)    7000 kr
    sh toit    3500 kr
    sh eluase (elekter, gaas, vesi jms)    3500 kr
• Majalaen    6700 kr
• Autoliising    2400 kr
• Bensiinikulu    3500 kr
• Ühistransport (17-aastasel lapsel)    300 kr
• Riided ja jalanõud    560 kr
• Majapidamiskulud    1200 kr
• Tervishoid    596 kr
• Side (telefon, internet)    1800 kr
• Vaba aeg    2000 kr
• Haridus    600 kr
• Söömine väljaspool kodu    1800 kr
• Mitmesugused kaubad ja teenused    600 kr
• Säästud    5000 kr


 2009. aasta
• Keskastme juhina töötaval pereisal on oodata palgakasvu umbes 10%
• Pereema palgakasv pole kindel
Kulude kasv
• Küttekulu kasvab ilmselt umbes 20% kuni ligi 4200 kroonile
• Liisingu- ja laenusummas ei ole olulist muutust oodata
• Bensiinikulu kasvu ei oska pere ennustada
• Lapse kooli- ja trennikulud kasvavad 1000 kroonile
• Ühistranspordi kulud kasvavad 5–10%
• Maja hooldusega seotud kulud võivad kasvada
ligi 5%

Kui kulud kasvavad üle 20 protsendi, plaanib pere kokku hoida peamiselt küttekulude ja vaba aja kulutuste arvelt. Kui küttekulud kardetud ulatuses ei kasva, jätkatakse praegust tarbimist. Laenu- ja liisingumakseid mõjutada ei saa, samuti ei taheta kokku hoida laste heaolu arvelt. Palgatõusu ulatuses plaanib pere sääste suurendada. Otsest elukvaliteedi halvenemist pere ei karda. 

Kulude kasv

Kallinevad kaubagrupid, mis mõjutavad leibkondi aastatel 2008-2009 kõige rohkem
    2008    2009
• Leibkonnaliikmete tarbijakorv (THI) kokku    10,7%    6%
• Toit    14,5%    4,7%
• Alkohol ja tubakas    14,5%    13,9%
• Eluase    16,5%    14,5%
• Transport    13,6%    4%
• Ülejäänud kaubad ja teenused    5%    3,1%

Allikas: rahandusministeerium

Tulude kasv

    2008    2009
• Pension    4560 kr    5215 kr     (kasv 14%)
• Keskmine palk    13 082 kr    14 064 kr     (kasv 7,5%)
• Alampalk    4350 kr    4800–5000 kr*     (kasv 9–13%)
Vanemahüvitis
• mittetöötajal    3600 kr    4350 kr
• alla alampalga saajal    4350 kr    4800–5000*     (prognoos)
• maksimaalne hüvitis    25 209 kr    30 729 kr

Esimesest lapsest kehtima hakkava maksuvabastuse rahaline mõju jääb 2009. aastasse.
*ei ole veel otsustatud

Allikas: sotsiaalministeerium, PM

Leibkondade kulutused (%)

    Üksik-    Pere    Üksik
    vanem    (2+2)    pensionär
Toit ja mittealkohoolsed joogid    27,6    22,4    31,7
Riided-jalanõud    9,9    7,5    3,2
Eluase    16,5    10,1    22,9
Majapidamiskulud    4,2    5,8    6,3
Tervishoid    3,8    2,9    8,4
Transport    6,2    17,3    4,7
Sh ühistransport    1,8    1,4    0,7
Side    7,1    5,7    3,7
Vaba aeg    9,3    11,6    6,8
Hotellid, restoranid    3,1    4,0    1,6
Sh väljas söömine    2,9    3,6    1,5
Mitmesugused kaubad-teenused    8,5    7,8    4,0
Muud kulud    1,7    1,5    4,5

Allikas: statistikaamet

Kommentaar

Erki Lõhmuste
rahandusministeeriumi makromajanduse talituse juht 

Et aastatel 2008–2009 on keskmisest kiiremini kallinemas eluks hädavajalike kaupade-teenuste hinnad ehk toit ja eluase, võib eeldada, et elukalliduse tõus on raskem väikse sissetulekuga inimestele.

Rahandusministeeriumi suveprognoosi kohaselt kallineb leibkonnaliikmete tarbijakorv (THI) tänavu 10,7 ning 2009. aastal 6 protsenti. Prognoos arvestab näiteks ligi 35-protsendise soojahinna kallinemise, kuid ka gaasi, elektri, vee hinna tõusudega. Need on üheks olulisemaks inflatsiooni põhjustavaks teguriks lisaks toidule ja mootorikütustele.

Postimehe näidisleibkondades suurenevad sissetulekud enim pensionäridel, järgneb üksikvanem. Lastega pere puhul on netosissetulekute kasv keskmisest palgakasvust kiirem, sest nad saavad kasutada teise ja esimese lapse maksuvaba tulu.

Eluks hädavajalike kulutuste hulgast enim kallinenud kuluartikli ehk eluasemekulude hinnatõus jääb 2008. aastal keskmise netopalga kasvu suurusjärku, tuleval aastal ületab seda. Seetõttu võib eeldada, et sel aastal kulub keskmiselt sama suur osa sissetulekutest eluaseme peale kui mullu ning 2009. aastal eluasemekulude osa sizssetulekutest suureneb. Tuleval aastal hinnatõus pidurdub. Eluaseme puhul võib tuleval aastal hinnatõus olla väiksem, sest küttekulude tõus jääda väiksemaks kui ennustatud.