Keskkonnaaktivist rääkis «Radaris» oma argipäevast: päevad täis koosolekuid, seminare, meeleavaldusi

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Züleyxa Izmailova
Züleyxa Izmailova Foto: Kalev Lilleorg

Paljud, kellele läheb korda see, mis toimub Eesti keskkonnaga, on kuulnud nime Zuzu ehk Züleyxa Izmailova. Ajal, mil käib hoogne arutelu selle üle, kas Eesti raiutakse lagedaks ja peetakse viimast võitlust Rail Balticu vastu, uuris «Radar» Zuzu näitel, milline näeb välja elu keset sellist möllu.

«Ta saab aru, et kui talle on midagi antud, siis ta peab selle ka rakendama,» ütleb Zuzut hästi tundev loodusliku eluvaatega Emil Rutiku.

«Ma ei ole väga eriline sellepärast,» hindab Zuzu ise.

 Igal juhul on ta Eesti üks aktiivsemaid, kui mitte kõige aktiivsem keskkonnaaktivist ning kulutab Eesti eest võideldes iga nädal korduvalt ministeeriumide uksi. Neid teemasid, mis Zuzule täna olulised on ning millega ta igapäevaselt tegeleb, ei ole vähe - metsapoliitika, lendoravad, mahetoit lasteaedadesse ja koolidesse, endokriinsüsteemi häirivad kemikaalid ja palju muud.

Zuzu on isa poolt aserbaidžaanlane, kuid ta on terve elu Eestis elanud. Et aimu saada, miks Zuzule Eesti keskkond nii korda läheb, jälgime tema tegevusi terve nädala jooksul.

Vastuseis Rail Balticule

On jaanuari viimane neljapäev. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ees toimub meeleavaldus Rail Balticu vastu. Zuzu ei ole täna siin kui ürituse korraldaja, vaid üks, kes Rail Balticu ideega sellisel kujul rahul ei ole. Tema on üks neist, kes nõudis mh, et  enne siduvate lepingute sõlmimist oleks kodanikel võimalik tutvuda Rail Balticu tasuvusanalüüside, sotsiaalmajanduslike- ja ökoloogiliste mõjurite analüüsiga. Et otsuseid ei tehtaks enne, kui rahvas pole tutvunud otsuse reaalse mõju ja trassivaliku alternatiividega.

«Eks meile läheb korda, mis Eestis sünnib. Selliseid suuri otsuseid ei saa uisapäisa vastu võtta,» ütleb ta. Tema sõnul jäi rahvale selgitamata, et kõigepealt on ikkagi vaja korralikud analüüsid teha, tasuvuse ja üldse erinevate mõjude kohta. «Igasugused sotsiaalsed analüüsid, kuidas see inimeste elu mõjutama hakkab. Need on tegemata veel,» räägib ta.

 Zuzu on üks neist, kes pani oma jõu ja nõu alla Rail Balticu allkirjastamise vastasele petitsioonile lehel rahvaalgatus.ee kaks päeva enne meeleavaldust Harju mäel. «Seal nõutaksegi seda, et seda lepingut sellisel kujul ilma erinevate tasuvusanalüüsideta ei allkirjastataks,» ütleb ta.  

Muret teeb metsapoliitika

Rail Balticu teema on kirgi kütnud juba aastaid ja oluline teema paljude, muu hulgas ka Zuzu jaoks. Vaadates noort naist meeleavaldajate seas liikumas, on näha, et paljud teretavad teda ja soovivad juttu puhuda, mis on märgiks sellest, et tegu on inimesega, kes keskkonnaringkondades on muutunud oluliseks häälekandjaks ja eesträäkijaks.

Zuzu osaleb meeleavaldustel, aitab neid korraldada, teeb erinevaid petitsioone. Kõike seda selleks, et Eestis oleks parem elada. Üheks Zuzu jaoks oluliseks teemaks on mets ja see, mis toimub hetkel riigi metsanduspoliitikas. Nimelt valmistab muret see, et uued lageraie mahud ületavad metsa juurdekasvu ning kuusikute raievanust langetatakse ilma elurikkust kaitsmata.

«See puudutab nii olulist asja, nagu liigirikkus. Seda vajame me kõik. See ei ole nii, et mets on seal kuskil kaugel ja kui seda seal jääb vähemaks aina, siis see meid kuidagi ei mõjuta - see mõjutab meid väga otseselt ja minu huvi on see, et Eesti lastele ja meie lastelastele oleks ka veel sellist Eestit, nagu näiteks minu lapsepõlves oli,» ütleb ta.

 Küsib targematelt nõu

Eestkõneleja rollis on Zuzu olnud alles aasta ehk üsna lühikest aega. Kuid juba oskab ta kaasa rääkida keerulistel teemadel. Selleks, et selgeks saada keerulised nüansid ning võimalikult palju asjaolusid, on ta enda ümber koondanud eriala spetsialistid.

«Minu võrgustikus ongi väga palju teadlasi ja keemikuid ja biolooge ja nad on väga pädevad ja nad oskavad materjali edasi anda niimoodi, et inimesed sellest aru saaksid. Ja mina siis omakorda püüan sellest rääkida niimoodi, et laiem seltskond saaks aru, mis meil siin üldse toimub. Ma arvan, et väga lihtne on tegelikult tänapäeval. Praegu meil on google ja informatsioon on praktiliselt vabalt kättesaadav ja kõik saavad ennast kurssi viia mingite detailidega,» räägib ta.  

Unistus aiandist keset linna

Zuzul mõlgub mõttes suur unistus, mis ootab realiseerimist. Ka see on seotud keskkonnaga ning puudutab see superministeeriumi taga asuvat tühermaad ja parkimisplatsi.

«No ma ei tea, mis plaan linnal selle alaga on - see kuulub linnale. Aga mina olen juba paar aastat unistanud sellest, et siin võiks olla tõeliselt suur roheala. Mina kujutan ette, et siin võiks olla kogukonna aiand, kus inimesed saavad käia ja omale näiteks porgandit või kasvõi tilli kasvatada,» mõtiskleb ta.  

«Siin võib-olla keskel võiks olla ka väike kohvik, kus saab siin samas kasvatatud saadustest mingisuguseid toite pakkuda. Ja üldse see võiks olla selline vaba aja veetmise koht,» lisab Zuzu. 

Kui siin on nii suur liiklus - ümberringi sõidavad autod, kuidas see saadustele mõjuks? «Siin kindlasti võiks tee äärde selleks puhuks panna kasvama mingisugust sellist looduslikku filtrit võib olla,» räägib Zuzu.

Tutvustab rohelist maailmavaadet

Zuzuga vesteldes selgub, et nende perele on oluline säästlik eluviis ning majandamine. See läheb otseselt kokku MTÜ Noored Rohelised liikumisega, kuhu Zuzu kuulub. MTÜ soovib muuhulgas tutvustada Eesti noortele keskkonnasäästlikku maailmavaadet, seda, mis Zuzul endal juba tugevalt sisse juurdunud. “Ma ei osta eriti asju. Ma olen sellisel seisukohal, et mida vähem inimkond tarbib, seda parem. Peaasjalikult enamus meie muredest siin maailmas ongi selle tõttu, et me tarbime liiga palju. Ma ise propageerin seda, et inimesed ei pea ostma asju. Et asju võib laenata, asju võib taaskasutada, uuskasutada. Ma üldiselt ise ei osta väga palju asju,” räägib ta.

Ema eeskujul on mõtlemisviis üle kandunud ka peres kasvavatele lastele, 7 aastasele Jussifile ja kolmesele Simale. «Mu poeg on juba seitsme aastane ja ta tegelikult mõistab juba neid probleeme ise ka,» räägib Zuzu.

Järgmine kohtumispaik ministeerium

On teisipäev 31. jaanuar. Kell saab kohe 10 ning Zuzul ja mitmel teisel Ökoriik Eesti inimesel on kohtumine Maaeluministeeriumis taimetervise osakonnajuhataja Sigmar Suu ja toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvaiga.

«Põhiliselt me räägime mahemajandusest ja endokriinsüsteemi häirivatest kemikaalidest,» ütleb Zuzu.

Lihtsamalt öeldes võivad need kemikaalid häirida inimeste hormoonide tootmist ja aktiivsust.

Üks, kellele lisaks Zuzule antud teema korda läheb, on tuntud saatejuht Emil Rutiku. Ta kuulub Ökoriik Eestisse, mis koondab kokku mahemõtlejad ja ökoinimesed. Zuzust räägib Rutiku ülivõrdes, tuues näite, et just noor naine on see, kes räägib ja tutvustab inimestele keskkonda häirivaid kemikaale ning seda, mis kahju see loodusele teeb. «Ta käib nüüd kohtumisel valitsuse tasemel, komisjonis. Tuleb välja, et inimesed, kes peaks sellest midagi teadma. Nad ei tea sellest mitte midagi. Kui neid inimesi poleks, kes osundaks sellele, me elaks rahulikult edasi teadmises, et kõik on väga hästi,» ütleb Rutiku.

Kuigi kohtumiseks Maaeluministeeriumis oli ette nähtud tund, lõppeb see enam kui pool tundi hiljem. Ning Ökoriigi poolsed osalejad on pärast koosolekut positiivselt meelestatud. «Hea uudis on võib-olla see, et mahemajanduse osas on oodata mingeid arenguid, positiivseid. Et riik võib-olla hakkab üldisemat kurssi sinna mahemajanduse poole võtma,» ütleb Zuzu.  

Mis see tähendab, et hakkab samme sinna võtma, kas lubati midagi konkreetset? «On mingisugune arengukava, mis on koostatud, kas valitsus selle ka heaks kiidab ja sellele ka rahastust leiab, on omaette küsimus,» lisab ta.

Järgmine peatus: maapõuepoliitika arutelu

Pärast kohtumist maaeluministeeriumis sõidab Zuzu koos teise Ökoriigi inimese Rea Rausiga juba edasi Kumusse. Seal algab südapäeval Keskkonnaministeeriumi korraldatav «Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050» strateegiadokumendi tutvustamine ning paneeldiskussioon.

Koju jõuab Zuzu tavaliselt alles õhtul pimedas, olles päeva jaganud erinevate kohustuste vahel - arutelud, kohtumised, meeleavaldused, ümarlauad. Tegevusi on nii palju, et aeg, mille võiks perega veeta, on vaikselt kokku kuivanud. «Hetkel ongi natukene keeruline. Ma tunnen ise ka, et tahaks nüüd natuke puhata, et kõik on siin kokku jooksnud. Vahel on isegi nii, et samal päeval toimub mitu väga erineva sisuga üritust, kus ma pean siis osalema ja rääkima. Et perega tahaks rohkem aega veeta küll, ma tunnen, et mul on vaja seda nö teraapia vormis,» räägib ta.

Tööl käia pole aega

Teades, et ta lapsed väärtustavad asjadele üle kõige perega koos aja veetmist, toob Zuzu koos kihlatu Joonasega lapsed pärast ühte järjekordset pikka tööpäeva Kadriorgu, parki mängima ja hiljem kohvikusse.  

Me oleme siin rääkinud, et tegeled erinevate asjadega - aga kindel töökoht? «Ei, see ongi minu töökoht, et 100 protsenti praegu olen pühendunud erakonnale Eestimaa Rohelised, liikumine Eesti Metsa Abiks ja üldse keskkonnaaktivismile,» vastab Zuzu.

Kuidas ennast ära majandad?

«Praegu ongi keeruline olukord juba tekkinud, olen ka mõelnud selle peale, et peaks tööd hakkama otsima aga see on väga keeruline, sest ma ei saa jätta neid asju tegemata, mida ma praegu teen,» räägib ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles