Vaata, millised omavalitsused tahab valitsus sundkorras ühendada

Keila linnavalitsus. Foto: Martin Ilustrumm

Valitsus tegi täna ühinemisettepaneku 51 omavalitsusele, kus elab vähem kui 5000 elanikku, sundliitmisest pääsevad Kihnu, Muhu, Vormsi ja Ruhnu vald.

Otsuse kohaselt algatas valitsus piiride muutmise 26 alla 5000 elanikuga omavalitsuse suhtes, mis haldusreformi vabatahtliku ühinemise etapiga ei liitunud. Samuti tegi valitsus ühinemisettepaneku 25 omavalitsusele, mille elanike arv jääks ka vabatahtliku ühinemise järel alla 5000.

Rahandusministeerium esitab ühinemisettepanekud volikogudele hiljemalt 15. veebruaril, misjärel peavad omavalitsused esitama kolme kuu jooksul ettepaneku kohta maavanemale arvamuse ja alles pärast seda teeb valitsus ühinemiste kohta lõpliku otsuse, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo. Kõigi ühinemiste tulemusel peaks Eestisse praegustel andmetel alles jääma 69 omavalitsust ehk 58 valda ja 11 linna.

Haldusterritoriaalse korralduse muutmine jääb valitsuse otsuse kohaselt algatamata Kihnu, Muhu, Vormsi ja Ruhnu vallas, kellele kohaldatakse merelise saarvalla erandit.

Valitsus otsustas täna teha kokku 22 ettepanekut:

• ühendada Loksa linn Kuusalu vallaga;
• ühendada Paldiski linn ning Keila, Vasalemma ja Padise vald Keila linnaga;
• ühendada Emmaste ja Pühalepa vald Hiiumaa vallaga (Käina, Hiiu);
• ühendada Narva-Jõesuu linn (Vaivara, Narva-Jõesuu) Sillamäe linnaga;
• ühendada Alutaguse vald (Iisaku, Alajõe, Mäetaguse, Tudulinna), Illuka vald ja Toila vald (Toila, Kohtla, Kohtla-Nõmme);
• ühendada Lüganuse vald Kiviõli vallaga (Kiviõli linn, Sonda vald);
• ühendada Koeru vald Järva vallaga (Järva-Jaani, Albu, Ambla, Imavere, Kareda, Koigi);
• ühendada Rakke ja Väike-Maarja vald;
• ühendada Haljala vald (Haljala, Vihula) Rakvere vallaga (Sõmeru, Rakvere);
• ühendada Kanepi vald (Kõlleste, Kanepi, Valgjärve) Põlva vallaga (Põlva, Ahja, Laheda, Mooste, Vastse-Kuuste);
• ühendada Saarde vald (Saarde, Surju) ja Häädemeeste vald (Häädemeeste, Tahkuranna);
• ühendada Tõstamaa vald Pärnu linnaga (Pärnu linn, Audru, Paikuse);
• ühendada Juuru vald Rapla vallaga (Rapla, Kaiu, Raikküla);
• ühendada Pöide vald Saaremaa vallaga (Kuressaare linn, Lääne-Saare, Orissaare, Pihtla, Valjala, Salme, Kihelkonna, Laimjala, Mustjala, Torgu, Leisi);
• ühendada Peipsiääre vald (Alatskivi, Vara, Peipsiääre), Kallaste linn ja Pala vald;
• ühendada Kambja vald Ülenurme vallaga;
• ühendada Tabivere vald Tartu vallaga (Piirissaare, Tartu, Laeva);
• ühendada Nõo vald Elva vallaga (Elva, Konguta, Rannu, Rõngu, Palupera, Puhja);
• ühendada Luunja ja Tähtvere vald Tartu linnaga;
• ühendada Puka vald Otepää vallaga (Otepää, Sangaste, Palupera valla külad);
• ühendada Värska, Mikitamäe ja Meremäe vald ning üle anda Misso Luhamaa nulka kuuluvad külad;
• ühendada Antsla vald (Antsla, Urvaste) ja Vastseliina vald (Vastseliina, Orava) Võru vallaga (Lasva, Sõmerpalu, Võru).

Ühinemisettepanekud tekitavad tõenäoliselt nii mõneski omavalitsuses eriarvamusi. Näiteks Keila linnapea Enno Fels saatis juba täna peaminister Jüri Ratasele pöördumise, kus avaldas Keila linna saatuse pärast muret.

Ta märkis, et pea terve eelmise aasta pidasid Lääne-Harju ühendvalla moodustamiseks läbirääkimisi Keila vald, Vasalemma vald ja Padise vald ning Paldiski linn. Lõpuks jäid vajalikud kokkulepped tema sõnul siiski saavutamata, mistõttu võib neid omavalitsusi ees oodata sundliitmine.

«Keila linn keeldus ühinemisläbirääkimiste alustamisest kohe protsessi alguses, vastates eitavalt Keila valla ootamatule ettepanekule asuda läbirääkimistesse kahe linna ja nelja valla (esialgu tehti ettepanek ka Nõva vallale) baasil ühendvalla moodustamise eesmärgil,» kirjutas Fels, kelle sõnul on Keila linn avaldanud algusest peale selget soovi jätkata iseseisva linnana.

Linnapea sõnul on Keila linnal selleks ka kõik haldusreformi kriteeriumid kuhjaga täidetud. «Linn on võimekas, tuleb hästi toime ja areneb kiiresti. Siin elab ligi 10 000 elanikku (tegelikult elab Keila linnas inimesi tunduvalt rohkem kui rahvastikuregistri andmetel, kuna Tallinna tasuta ühistranspordi mõjul on paljud faktiliselt Keila linnas elavad inimesed ennast formaalselt Tallinna linna elanikuks registreerinud). Keila linna sundliitmine ei oleks kuidagi õiguslikult põhjendatud ja see oleks ebamõistlik ka majanduslikult ning korralduslikult,» kirjutas Fels.

Ta märkis ka, et Keila linna sundliitmist ei toeta haldusreformi piirkondlik komisjon, samuti on samal arvamusel olnud riigihalduse minister, kellega kohtudes seda teemat puudutati. «Nüüd oleme saanud aga üllatuslikult teada, et valitsuserakond IRL on asunud survestama ka Keila linna sundliitmist. Meie jaoks on mõistetamatu olukord, kus väljastpoolt asutakse lahendama ühe endaga toime tuleva, kõigile haldusreformi tingimustele vastava ja iseseisvana jätkata sooviva omavalitsuse edasist arengut,» kirjutas Keila linnapea pöördumises, kus palus linna seisukohtadega arvestada.

Keskerakonna esimees, peaminister Jüri Ratas ütles valitsuse pressikonverentsil, et ettepanekud on sündinud läbi arutelu, mitte survestamise. «Survestamist ei ole mina tundnud ei oma erakonna ministrite poolt, Isamaa ja Res Publica Liidu ministrite poolt ega Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ministrite poolt. On olnud arutelusid ja need arutelud on olnud väga töised ja sisulised,» ütles ta ja lisas, et kõnealuse regiooni puhul on esmaseks tõmbekeskuseks just Keila linn.

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees, kaitseminister Margus Tsahkna lisas, et ühinemisettepanekud tekitavad järgmise paari kuu jooksul palju kisa-kära, kuid see käib asja juurde. «Siis tuleb uuesti kokku valitsus ja teeb seda, mida valitsus peab tegema, ehk otsustab, sellega peabki harjuma,» ütles ta.