Esmaspäeval burkakeelu eelnõu riigikogu menetlusest tagasivõtmisega nõustunud opositsioonilise Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon teatas täna, et ei tee seda siiski enne, kui valitsus on oma eelnõuga välja tulnud.
EKRE viivitab burkakeelu eelnõu tagasivõtmisega
9. veebruar 2017, 13:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EKRE fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas ütles esmaspäeval Postimehele, et kuna justiitsminister lubas valitsuse eelnõuga kuu aja jooksul välja tulla ning õiguskomisjon lubas seda arutada ja toetada, nõustus saadikurühm menetlusest tagasi võtma enda sügisel algatatud eelnõu, mis oleks keelanud kanda avalikes kohtades burkat või näokatet niqab. Põlluaasa sõnul selgus komisjoni istungil, et eraldi vaid burkat ja niqab'i mainiv eelnõu ei oleks riigikogus toetust leidnud.
Täna teatas Põlluaas EKRE pressiteates, justkui oleks fraktsiooni valmisolekut eelnõu tagasi võtta valesti tõlgendatud. «Meie fraktsiooni esindajad väljendasid valmisolekut võtta oma eelnõu tagasi, kui valitsuselt uus eelnõu tõepoolest tuleb. Kahetsusväärselt tõlgendati meie valmisolekut kohese tagasivõtmisena,» ütles ta ja lisas, et EKRE soovib kõigepealt näha valitsuse eelnõu ning võrrelda selle eesmärke ja sõnastust oma eelnõu eesmärkide ja sõnastusega.
Sobivuse korral on EKRE fraktsioon tema sõnul valmis oma eelnõu valitsuse eelnõuga kas liitma või otstarbekuse korral tagasi võtma. «Aga kuni valitsus pole omapoolset sammu astunud, peame vajalikuks, et riigikogu jätkaks meie esitatud eelnõu menetlemist,» teatas Põlluaas.
Õiguskomisjoni esimees, keskerakondlane Jaanus Karilaid ütles esmaspäeval pärast justiits- ja siseministeeriumi esindajatega kohtumist Postimehele, et EKRE algatatud muudatust oleks keeruline rakendada, sest küsimus pole mitte burkades, mille kandjaid on tema sõnul Eestis ainult kolm kuni viis, vaid näo katmises laiemalt. Tema sõnul pole oluline mitte usuline tagapõhi, vaid see, et inimese nägu oleks julgeoleku ja avaliku korra tagamiseks tuvastatav.
«Kui on kokkulepe, et tahame, et inimese nägu oleks tuvastatav, siis tuleb välja pakkuda õiguslikult täpsem lahendus,» ütles Karilaid ning lisas, et sobiva lahenduse pakub justiitsministeerium koostöös õiguskomisjoniga välja kuu aja jooksul.
Eelmises valitsuses tegi nägu varjavate riietusesemete kandmise keelamiseks ettepaneku Isamaa ja Res Publica Liidu esimees, toonane sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna. Valitsuskabineti ülesandel analüüsis justiitsministeerium teistsuguse kultuuritaustaga inimeste Eestisse tulekuga seotud võimalikke probleeme ja koostas 2015. aasta lõpus ka eelnõu väljatöötamiskavatsuse, kuid edasi juba valitsusse ja riigikokku saadetud eelnõust jäeti näokatteid puudutavad muudatused välja.