Haridus- ja teadusminister Mailis Reps vastas täna parlamendi ees rahvasaadikute murelikele küsimustele viimastel nädalatel palju kirgi kütnud teemal – kas ja milliseid muudatusi plaanib valitsus eestikeelses hariduses vene koolides.
Reps: kindlasti ei hakka me senist keelepoliitikat muutma
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
13. veebruar 2017, 17:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba detsembris esitatud arupärimises nentisid Reformierakonna saadikud, et eestikeelse õppe laiendamise eeldus on ennekõike üheselt mõistetavad sõnumid riigi poolt.
«Paraku on Keskerakonnast — pea- ja haridusministri parteilt — tulnud avaldusi, mis seda konsensust vaidlustavad ja 60:40 nõude kaotamist lubavad. Näiteks on hariduse eest vastutav Tallinna abilinnapea, Keskerakonna juhtivpoliitik Mihhail Kõlvart lubanud uudisteagentuurile Interfax, et uus valitsus pehmendab venekeelsetele gümnaasiumite keelenõudeid ja teie olete rääkinud pilootprojektist, mille raames lubatakse kalduda kõrvale 60 protsendi nõudest,» seisis arupärimises.
Muu hulgas uurisid oravapartei liikmed, miks tahab uus valitsus keelepoliitikat muuta ja miks tahetakse keeletaset viia väga kõrgele C1-tasemele, selle asemel et tegelda B2-taseme saavutamisega probleemsetes koolides.
«Kõigepealt on küsimus, miks me soovime muuta senist keelepoliitikat. Kindlasti mitte, eesti keel riigikeelena on meie kõigi, riigi põhialus,» kinnitas Reps (KE) arupärimisele vastates. Ta lisas, et see põhimõte on kirjas ka põhiseaduses ja otse loomulikult järgib keelepoliitika eest vastutav haridusministeerium seda järjekindlalt.
Põhjendamata taotlusele valitsus «jah» ei ütle
Ka kinnitas haridusminister, et riigil ei ole plaanis põhikooli- ja gümnaasiumiseadust muuta selles osas, mis puudutab 60:40 protsendi keelenõuet.
Reps rõhutas, et kui üks hetk peaksid valitsuse töölauale jõudma vene koolide taotlused, et keelenõue oleks midagi muud kui 60:40 protsenti, siis sellisel juhul peab see taotlus olema põhjendatud.
«Me oleme siin ka korduvalt välja öelnud haridusministeeriumis ja ütlen ka siin ministrina välja, et me ei luba erandeid kindlasti mitte selles mõttes, et me lubame 60:40st eemale astuda. Me oleme valmis kaaluma riiklikus programmis osalemist, kus eesmärk on keeleõppe taseme kõrgemaks viimine, mille sees me oleme valmis kaaluma paindlikkust, aga see on siis lepingulises suhtes riigiga, kus kuue aasta perioodil on selged mõõdikud, selged näitajad. Ja nagu kõik aru saavad, see tähendab ka iga-aastast eraldi lepinguliste suhete läbivaatamist. Nii et see ei ole kindlasti selline erand, nagu siin on ehk harjutud mõtlema,» selgitas minister, mida kooli taotluse rahuldamine tähendaks.
Samas aga tõdes Reps, et kuna taotlusi veel pole, on vara öelda, millist toetavat õppevara või millist metoodilist materjali sinna juurde on vaja.
Reps nõustus: teadmatust on
Endine haridusminister, reformierakondlane Jürgen Ligi (RE) rääkis parlamendis, et kui tema haridusministeeriumi ekspertidega sel teemal rääkis, olevat nemad öelnud, et erandeid ei ole vaja ega tohi anda, sest see eraldab ja on halb mõte.
«Selles mõttes on need teie seisukohad pettumus ja neid nad põhjendada ei oska. Nad ütlevad, et ei tea, mis teil plaanis on. Ja tänagi paistab, et te täpselt ei tea,» ütles Ligi.
«Kõigepealt, mis puudutab haridus- ja teadusministeeriumi spetsialiste, siis ma usun, et te olete saanud täiesti õige informatsiooni. Tõepoolest ongi haridusministeeriumis täna palju sellist teadmatust, sest me alles koostame programmi,» tõdes Reps.
Minister lisas, et selle programmi saab ennekõike paika panna siis, kui koolidelt on taotlused tulnud.