Arto Aas riigiasutuste kolimisplaanist: ainult jõumeetodil see protsess ei õnnestu
14. veebruar 2017, 17:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmise valitsuse riigihalduse ministri Arto Aasa (RE) sõnul on kindlasti võimalik teatud valitsussektori töökohti pealinnast välja viia, ent hea tulemuse annab vaid tihe koostöö kolitavate asutustega – jõumeetodil see protsess ei õnnestu.
Postimees kirjutas tänases artiklis «Sajad ametikohad täituvad pealinnast maakonnalinnadesse kolides uute inimestega», et riigihalduse ministril Mihhail Korbil on plaan viia pealinnast mujale 25 riigiasutust, muu hulgas on kavas viia haridus- ja teadusministeerium Tartust tagasi Tallinnasse.
Asutuste kolimisplaanist rääkis juba eelmise valitsuse riigihalduse minister Arto Aas. Oma ametiajal jõudis ta ära teha esimese kaardistuse ja analüüsi, milliseid riigiasutusi saaks teoreetiliselt Tallinnast välja kolida. «Samuti suhtlesime siis juba ministeeriumitega, et nad annaks omapoolse sisendi. Nii et vähemalt mingis osas tundub Korbi töö olevat selle jätk,» lisas Aas.
Siinkohal ta ei täpsustanud, kuidas erineb Korbi plaan tema ametisoleku ajal tehtud ideekavandist.
Ta märkis, et kindlasti ei saa seda tööd teha üks minister. «See eeldab väga tugevat poliitilist tahet terve valitsuse poolt ja kõikide ministrite panust. Minu andmetel kõik ministeeriumid seda ülesannet aga tõsiselt ei võta,» tõdes Aas, jättes täpsustamata, milliseid ministeeriume ta silmas peab.
Et asutuste pealinnast äraviimine hea tulemuse tooks, tuleb tema sõnul kolitavate asutustega tihedat koostööd teha. «Ainult jõumeetodil see protsess ei õnnestu,» toonitas Aas. Kui välja käidud muudatusi ei ole organisatsioonidega mingilgi määral läbi arutatud, võib tema hinnangul kogu protsess venima jääda.
Aas leidis ka, et sundkorras ei tohiks kolima sundida asutusi, mille peamised koostööpartnerid ja kliendid asuvad pealinna regioonis, kuna see killustaks organisatsioonid, tekitaks mõttetut dubleerimist ja viiks tegelikult töö kvaliteedi languseni.
Samuti ei tohi töökohtade liigutamine muuta avalikku teenust kehvemaks, märkis ta, mistõttu tuleks eelkõige keskenduda asutustele, mille töö sisu ja tulemus ei sõltu otseselt füüsilisest asukohast.
«Üldiselt võib tunnustada, et valitsus on selle küsimusega edasi tegelenud,» lisas endine riigihalduse minister, et teatud valitsussektori töökohti on võimalik kindlasti pealinnast välja viia. Kuna veel pole selge, mis on plaani täpne sisu, ajakava ja eelarve, kava pole lõplik ja kinnitatud, siis pikemalt ja detailsemalt Aas Korbi kavatsust ei kommenteerinud.
Korb: tegu on esialgse visandiga
Korb, kes viibib täna kogu päeva visiidil Põlvas, kommenteeris põgusas vastuses Postimehele, et tänases lehes avaldatud dokument oli esialgne visand, kus kaaluti erinevaid võimalusi asutuste pealinnast väljaviimise kohta. Lisaks on tema kinnitusel tegu vananenud infoga.
«Rahandusministeerium saatis hiljuti ministeeriumitele kirja, milles palus täiendavaid ettepanekuid asutuste pealinnast väljaviimise võimaluste kohta nende valitsemisalas. Tagasiside ministeeriumitelt alles laekub ja materjali pannakse kokku,» kommenteeris Korb, kelle sõnul pole ühtki otsust kolimise kohta tehtud.
Ta lisas, et lähiajal on plaanis esitada ajakohastatud ettepanekud arutamiseks valitsuskabinetti ja neid siis ka avalikkusele tutvustada.