Riigiasutused jäid regionaalministri Mihhail Korbi esialgset kolimisplaani kommenteerides napisõnaliseks, sest konkreetseid ettepanekuid veel ei ole, neist mõni väljendas siiski murelikkust. Tervise Arengu Instituut rõhutas, et nende kõige suurem vara on inimesed ja kui nemad teise linna kaasa ei tule, ei ole ka enam asutust. Maksu- ja tolliamet tõi aga välja, et jõuga töökohtade ümberkolimist ei pea nad mõistlikuks.
Riigihalduse minister Mihhail Korb on valitsusele välja pakkunud oma visiooni, millised asutused ja millises mahus võiks riik pealinnast välja viia. Lähinädalatel asubki valitsus arutama, millised riigiasutused võiksid Tallinnast maakonnalinnadesse kolida. Korbi esialgse plaani järgi tuleks mujale viia 25 riigiasutust.
Tänases Postimehes avaldatud kava on Korbi sõnul esialgne visand, lisaks on tema sõnul tegu vananenud infoga. Seni ongi valitsus ministri esialgset plaani kiivalt varjanud, sest kuni asjad pole selged, ei soovita üheski asutuses paanikat tekitada.
Postimehega suhelnud asutused, kelle suhtes on kõlanud ettepanekud need pealinnast välja kolida, enamasti tunnistasidki: plaanist nad kuulnud ei ole, midagi konkreetsemat ei tea. Näiteks ütles maa-ameti peadirektor Tambet Tiits: «Ma ei pea õigeks anda kommentaare plaanide kohta, milliseid ei ole maa-ametile tutvustatud.»
Kava järgi kolitaks 118 töötajaga maa-amet pealinnast Tartusse.
SA Innove kommunikatsioonijuht Anneli Aab ütles samuti, et sihtasutuse juhtidega pole plaani arutatud. «Kindlasti esitab Innove ministrile ja plaani autoritele oma seiskohad, praegu oleme pigem äraootavad ja võtame asja rahulikult,» sõnas Aab Tartu Postimehele.
Kõige enam puudutabki Korbi esialgne kolimiskava haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas tegutsevat sihtasutust Innove, kus on palgal 275 inimest. Plaani kohaselt kolitaks SA Innove Tartusse. Lisaks kolitaks sinna haridusministeeriumi haldusalas tegutsev 64 töötajaga Archimedes.
Samal ajal on esialgses kavas kirjas ka ettepanek tuua 232 töötajaga haridus- ja teadusministeeriumi tagasi Tallinna. Ministeerium on Tartus olnud aastast 2001. Meenutuseks: toona tuli ministeeriumis töötanud 108 inimesest ülikoolilinna tööle vaid 32 ehk alla kolmandiku, 17 jäi tööle ministeeriumi Tallinna esindusse ning 59 otsustas ministeeriumist lahkuda.
Maksu- ja tolliameti (MTA) peadirektori asetäitja Rivo Reitmann ütles, et neile teadaolevalt sellist plaani ei ole, et amet peaks viima osa ametikohti Kärdlasse. Esialgse kava järgi loodaks aga just Hiiumaa pealinna 40 MTA ametikohta. Hetkel on seal viis MTA töötajat.
Reitmann rääkis, et amet asub oma kontoritega ka praegu igas maakonnas ning väljaspool Tallinna paikneb umbes 45 protsenti MTA töötajaist. «Oleme oma tegevusi juba aastast 2012 selliselt ümber kujundanud, et pakkuda tööd maakondades rohkem, kui võib-olla sealne kliendibaas ette näeks. Seega MTA inimesed maakondades tegelevadki juba täna klientidega üle Eesti, asukoht pole määrav,» selgitas MTA peadirektori asetäitja.
«Samuti ka iga uue värbamise puhul me alati hindame ja kandideerimisel anname valida ka töökohtade asukoha vahel, kus võimalik. Osati on meie töö ka lokaalne, kus ei ole võimalik teha seda distantsilt, näiteks piiril tollipunktis. Seega oleme oma panust ka andmas ideele anda rohkem tööd kaugemalt Tallinnas,» lisas Reitmann, kelle sõnul aga jõuga töökohtade ümberkolimist amet mõistlikuks ei pea.
Ligi 150 töötajaga peaksid Korbi hinnangul plaani panustama sotsiaalkindlustusamet (koliks Paidesse), Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (koliks Rakverre), Riigi Kinnisvara AS (koliks Jõhvi) ja maanteeamet (koliks Pärnusse).
EAS-i pressiesindaja Emilie Toomela ütles Virumaa Teatajale, et nad on avatud mõttele suunata osa töötajaid Tallinnast välja. «Lisaks Tallinna kontorile on meil juba praegu üle 40 töötaja Tartus. Kas ja kuidas hakkab teistesse linnadesse jagunemine EAS-is toimuma, on veel arutuse all,» märkis Toomela.
Sama suures mahus peaks muudatusi tegema ka 144 töötajaga Tervise Arengu Instituut (TAI), kes koliks pealinnast Haapsallu ühes laboritega. TAI avalike suhete juhi Maris Jakobsoni sõnul on praegu tegemist ühe ministri visiooniga ning kuniks konkreetset otsust instituudi kohta ei ole tehtud, ei tahaks ta ka võimalike tulevikustsenaariumite üle spekuleerida.
Kuid ta tõi välja, et instituudi kõige suurem vara on inimesed. «Meie asutuse olemust ja sisu määratlevad inimesed, mitte hoone. Meile võib maja ükskõik kuhu ehitada, pidades silmas meie laboritele ja hoonele esitatavaid turva- ja erinõudeid, aga kui meie inimesed sinna kaasa ei tule, siis ei ole enam ka asutust,» tõdes Jakobson.
TAI-s töötab hetkel 30 doktorit ja 88 magistrit spetsiifilistel erialadel. Instituudi koolituskeskuses käib igal nädalal koolitustel sadakond inimest ning selle töötajad on igapäevaselt koosolekutel sotsiaalministeeriumis ja teistes asutustes.
«Soome kogemuse najal võib kinnitada, et teadus- ja arendusasutuse kolimine on äärmiselt kulukas ja ebaefektiivne - Fimea (Soome ravimiamet - toim) kolimisega Helsingist Kuopiosse alustati 2012. aastal ning 2016 otsustati protsess poole peal peatada ning asutus tagasi Helsingisse viia,» tõi Jakobson välja.
Juba on valitsuses tekitanud paksu verd plaan viia 165 töötajaga Sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale. See on ajanud omavahel tülli ka siseministeeriumi ja justiitsministeeriumi, kelle võimalike kolimiskulude arvutused erinevad kümnetes miljonites eurodes.
Sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik nimetas eilses intervjuus Postimehele mitmeid halbu näiteid, kuidas sellised plaanid läbi kukuvad.
Ida-Virumaale kolitud justiitsministeeriumi vanglate osakonna töötajad sõidavad sinna tööle endiselt mujalt Eestist ja nende pered pole ümber kolinud. «Mina näen ka akadeemia puhul, et ränne jääb suuresti pendeldama, päris kindlasti,» oli Raik veendunud.
Raik pelgab, et kuna sisekaitseakadeemia poleks Narvas n-ö orgaaniliselt tekkinud asutus, vaid sinna jõuga viidud, võib seda tabada Tartu Ülikooli Türi kolledži saatus. «Seal õpetati keskkonnaerialasid. Seda tehti kümme aastat ja see ei saanudki juuri alla – õppejõud sõitsid, tudengid sõitsid, laboribaas oli nõrk, ülejäänud inimesed asusid Tartus,» kirjeldas rektor.
Rahandusministeerium saatis alles hiljuti ministeeriumitele kirja, milles palus täiendavaid ettepanekuid asutuste pealinnast väljaviimise võimaluste kohta nende valitsemisalas. «Tagasiside ministeeriumitelt alles laekub ja materjali pannakse kokku,» kommenteeris Korb, kelle sõnul pole ühtki otsust kolimise kohta tehtud.
Ta lisas, et lähiajal on plaanis esitada ajakohastatud ettepanekud arutamiseks valitsuskabinetti ja neid siis ka avalikkusele tutvustada.
Rahandusministeerium on arvutanud, et ühe töökoha Tallinnast välja viimine võiks ühekordse kuluna maksta umbes 25 000 eurot. Seda hinnates on arvesse võetud asutuste 2016. aasta ülalpidamiskulusid ja arvutused on tehtud Tallinnas asuvate töötajate arvu järgi. Kuid see summa sõltub ilmselt suuresti ka sellest, kas töötaja liigub töökohaga kaasa või tuleb tööle võtta uus inimene.
Loe lisaks: