Saates «Vahetund Postimehega» räägiti, kuidas juhtus nii, et esialgu tehtud otsusest, et OÜ Ermamaa peab maksma tagasi 90 protsenti EASi toetusest, sai aja jooksul vaid 10-protsendine nõue.
«Vahetund Postimehega»: miks pidi president 90 protsendi asemel tagasi maksma vaid 10 protsenti toetusest?
/nginx/o/2016/01/15/4875577t1h06d6.jpg)
15. veebruar 2017, 12:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna Postimehes ilmunud OÜ Ermamaa tegemistest rääkiva loo autori, uuriva toimetuse reporteri Oliver Kundi sõnul on valminud kolm analüüsi - rahandusministeeriumilt, audiitorfirmalt KPMG ja EASilt endalt – mis näitavad, et 2012. aastal tehtud otsused on olnud valedel alustel. Vastates küsimusele, kui kaugel on EASile tagasi makstud summa nö õigest summast, ütles Kund, et sama kaugel kui on 10 protsenti 90 protsendist.
«Vahe on suur ja kui rääkida, kuidas see juhtus, siis dokumendid, mida ma olen oma loos kronoloogia kokkupanemiseks kasutanud, viitavad sellele, et aste-astmelt jõuti mingitel asjaoludel selleni, et õigest otsusest sai vale ja Ermamaale kõige soodsam,» ütles Kund.
Postimehe uuriva toimetuse juhi Risto Berendsoni sõnul on selle loo kõige intrigeerivam nüanss see, et kui alguses tehti EASis aus otsus, et tagasi tuleb maksta 90 protsenti toetusest, siis ühel hetkel ilmusid kabinetisügavusest välja tegelased, kes arvasid, et see otsus tuleks ümber muuta. «See on väga suur probleem ja ma võin ainult aimata, kes need inimesed on.»
Kundi sõnul tegid EASi töötajad rahandus- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga väga tihedat koostööd, et OÜle Ermamaa lahendus leida. «Rahandusministeerium on autoriteet küsimustes, mis puudutavad euro-õigust. Ministeeriumide juristid valmistasid ette ühe esimestest otsuse projektidest ja tagantjärele võib öelda, et see, milleni nad jõudsid, oleks olnud õige lahendus. Aga mis juhtus, oli hoopis midagi muud – seda lahendust ei lastud kunagi käiku ja see kujunes aste-astmelt hoopis teistsuguseks,» ütles Kund, lisades samas, et EASil on kõikide otsuste tegemisel kaalutlusõigus.
Postimehe peatoimetaja Lauri Hussari sõnul tuleks sõnastada küsimused, millele tuleks vastused saada, sest tegu on Eesti demokraatia läbipaistvuse ja usaldusväärsuse küsimusega. «Üks küsimus, millele peaksime kindlasti vastuse saama, on seotud esialgse ettepanekuga - millises määras tuleks toetus tagasi maksta ja miks see summa muutus.»
Teine küsimus on Hussari hinnangul seotud EASi alternatiivpakkumisega ehk miks asendati 68 000 eurone tagasimakse ühel hetkel 19 000 euroga. «Kuidas ühest pakkumisest sai väga kiiresti teine, millise protsessid läbi tehti, et jõuti sellise tulemuseni?»
Millised on võimalikud vastused nendele küsimustele, võite kuulata Kuku raadio koduleheküljelt, siin samas loos asuvast pleierist või lugeda siit artiklist.