/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
/nginx/o/2016/09/26/5887113t1hf363.jpg)
Riigikogu esimehe, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (SDE) kuuluva Eiki Nestori sõnul on parima ja halvima seaduse konkursil kindlasti üks pretendente halvima seaduse tiitlile maksumuudatuste seadusepakett, kuid koalitsioon oli maksumuudatuste sisseviimisel olukorras, kus tuli valida halva ja veel halvema vahel.
«Seaduse vastuvõtmisel sai kasutada pealkirjades jälle sõnu «kobar» ja «kummitempel». Need, kes seadusloomega vähegi rohkem kursis, teavad aga, et võimuliit ei kasutanud eelnõu menetlemisel kõiki seadusega antud võimalusi oma tahet julmalt läbi suruda. Kindlasti saab ette heita, et vastasleeril oli vähe aega oma ideede väljapakkumiseks. Kui aga pakutut lugeda, siis vaevalt oleks saanud seaduse vastaste poolt mingeid muid ettepanekuid lugeda isegi siis, kui eelnõud oleks arutatud veelgi kauem,» ütles Nestor.
Riigikogu esimees kiitis seaduse menetlemisel opositsiooni, kelle ettepanekutest lähtuvalt said nii mõnedki sätted hoopis teise kuju.
«Võimuliidu valikud olid aga traditsioonilised kõigile neile, kes seda kohustust täidavad - valida halva ja veel halvema vahel. Olukorras, kus uus valitsus sai kokku ajal, mil eelmise poolt esitatud riigieelarve oli juba riigikogus, võis piirduda pisimuudatustega selle sees ja saada hiljem aasta jooksul pahandada, et uus valitsus «ei tee mitte midagi». Teine võimalus oli kandideerida halvima seaduse tiitlile maksumuudatustega, sest ilma nendeta poleks põhimõttelised uue valitsuse soove väljendavad muutused riigieelarves olnud võimalikud. Ma ei tea poliitikut, kes siinkohal teeks valiku esimese variandi kasuks,» märkis Nestor.
Riigikogu esimehe sõnul on tal eelmisel aastal riigikogus menetletud seadustest kõige meeldivam mälestus investeerimisfondide seadusega, kuna tegu oli tervikteksti, mitte üksikute paragrahvide kaupa parandamisega. Nestor lisas, et seaduse koostamisel tehti koostööd huvirühmadega ja see andis tunda ka eelnõu menetlemisel.
«Õigusakti headust saab hinnata mitmel moel. Esiteks, selle alusel, kuivõrd selgelt ja arusaadavalt on seadus koostatud ja kuidas erinevaid huvirühmi kaasatud. Teiseks selle alusel, kuivõrd hästi need tegelikus elus toime tulevad. Kas saadakse seaduses kirja pandud ülesannetega hakkama. Kolmandaks muidugi ka poliitilise hinnangu kaudu, kus poolt või vastu argumendid on sageli maailmavaatelised ja mitte õigusloomega seotud,» märkis Nestor.
Halvad seadused on Nestori sõnul eelkõige need, kus väga praktilistel põhjustel tuleb seadusandjal kas sätete jõustumist edasi lükata või tegelikus elus arusaamatust põhjustavaid paragrahve uuesti kirjutada.
«Seejuures on mõlemal juhul tegu väga praktilise tegevusega, sest kui mingi seadus ei tööta, siis tulebki seda muuta. Nii et kõige halvemad on kõik need seadused, milles seadusandja jõustumistähtaegu muutma pidi. Sest mingid õigustatud ootused said petetud. Kuigi jah, mitte just riigikogu süül vaid mingil muul põhjusel. Kodaniku jaoks siinkohal küll vahet ei ole,» ütles Nestor.
Poliitilise poole pealt on Nestori veendumuse kohaselt olnud viimaste aastate parimad seadused need, mis on suurendanud riigi tuge laste kasvatamisele.
Nestori hinnangul muutus sügisel jõustunud riigikogu kodu-ja töökorra seaduse muudatustega teisest poolaastast komisjonide töö avatumaks ja kaasavamaks.
«Seejuures saaks veelgi paremini, aga anname uutel paragrahvidel aega täiel määral ellu minna. Igal juhul on suur vahe, kas huvirühmi kutsutakse asju arutama komisjoni esimehe otsusel või siis kohustab selleks meid seadus,» nentis Nestor.