Vandeadvokaat: väikeaktsionärid vajavad seadustega täiendavat kaitset

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piret Jesse
Piret Jesse Foto: Erakogu

Advokaadibüroo Jesse & Kalaus partner, vandeadvokaat Piret Jesse leiab oma arvamusartiklis, et väikeaktsionärid vajavad seadustes täiendavat kaitset.

Riigikohus juhtis juba 2014. aastal tähelepanu vajadusele kehtestada täiendavad väikeaktsionäride kaitsemeetmed. Tänaseni ei ole seadusandja seda teinud, viidates väikeaktsionäri võimalusele kaitsta end lepinguga.

Samas ei ole aktsionäride vaheliste lepingute sõlmimine igapäevane praktika ning väikeaktsionäril ei ole õigust lepingu sõlmimist nõuda. Seaduse tasandil on väikeaktsionäri õigused endiselt väheldased ja nende teostamine keeruline.

Näiteks sätestab seadus küll aktsionäri teabeõiguse ja erikontrolli läbiviimise üldpõhimõtted, kuid kujunenud kohtupraktika valguses on teada, et need õigused seaduse tasandil on piiratud ja ebatõhusad. Samuti ei reguleeri äriseadustik, erinevalt mitmete teiste Euroopa Liidu liikmesriikide vastava valdkonna seadustest, aktsionäri poolset dividendi nõudeõigust, võimaldades enamusaktsionäril blokeerida tegevuseks ebavajaliku kasumi väljamaksmist.

Ka ei ole väikeaktsionäril õigus nõuda enda väljaostmist. Seega võib väikeaktsionär jääda sisuliselt ühingusse «lukku» ilma reaalse väljumis- ja isegi kasumiteenimise võimaluseta. Seaduse tasemel enamus- ja vähemusomanike õiguste tasakaalu puudumine pärsib efektiivset ja dünaamilist ettevõtluskeskkonda ning mõjutab negatiivselt nii investeeringuid ettevõtetesse kui ka nende väärtust.

Jääb vaid loota, et kui mitte varem, siis tegeletakse selle küsimusega Justiitsministeeriumi algatatud ühinguõiguse kodifitseerimise raames ning rahvusvahelises praktikas tavapärased väikeaktsionäride kaitsemehhanismid kehtestatakse ka Eestis.  

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles