Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

President Kaljulaid palub parlamendilt riigipea puhkusesüsteemi muutmist

9
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
President Kersti Kaljulaid. | FOTO: Mailiis Ollino/

President Kersti Kaljulaid palub parlamendilt presidendi puhkusesüsteemi muutmist. Pärast iseseisvuse taastamist pole ükski Eesti president ettenähtud puhkust kasutada saanud. Põhjus peitub tõsiasjas, et praeguse seaduse tõlgenduse järgi on riigipea puhkuseleminek ja sealt tagasi tulemine keerukas protseduur.

Presidendi kantselei direktor Tiit Riisalo saatis neljapäeval riigikogu esimehele Eiki Nestorile kirja, milles palub seadusandjal analüüsida ja vajaduse korral täpsustada seadusi ja regulatsioone, nii et õigusselgus oleks tagatud ja puhkuseregulatsioon ka päriselus rakendatav.

Vabariigi Presidendi ametihüve seadus näeb riigipeale ette õiguse puhkusele, mille pikkuseks on 35 kalendripäeva aastas. Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 83 kohaselt lähevad Vabariigi Presidendi volitused juhul, kui riigipea ei saa oma ülesandeid seaduses nimetatud juhtudel ajutiselt täita, üle Riigikogu esimehele.

Üheks selliseks juhtumiks on seadusandja Vabariigi Presidendi töökorra seaduse paragrahv 5 lõikes 1 nimetanud puhkust. «Paraku põhjustab kehtivas seaduses ette nähtud keerukas Vabariigi Presidendi puhkuse menetlemise kord olulist lisakoormust nii riigi haldusaparaadile kui ka Riigikogule,» märkis kantselei direktor Riisalo oma pöördumises.

Keeruka protseduuri rakendamatust praktikas kinnitab tõsiasi, et pärast iseseisvuse taastamist pole ükski Eesti president talle ettenähtud puhkust kasutada saanud. Vabariigi Presidendi töökorra seaduse kohaselt on presidendil ametivolituste lõppemise korral õigus saada kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist.

Kui riigikogu esimees hakkab täitma presidendi kohuseid, lõppevad tema esimehe volitused. Samuti peab Riigikogu esimees sellest hetkest peatama ka oma erakondliku kuuluvuse. «Riigipea asendamise ajal ei tohi Riigikogu esimees täita talle Riigikogu esimehe ametis ette nähtud ametiülesandeid ning tema ülesandeid peab hakkama täitma riigikogu esimene aseesimees,» kirjutas Riisalo.

«Samuti peaks ajaks, mil Riigikogu esimees täidab Vabariigi Presidendi ülesandeid, asuma suure tõenäosusega Riigikogusse asendusliige. Lisaks kaasneb sellega asjassepuutuvate isikute palkade, puhkuste ja erakondadele määratud pearahade ümberarvestamine,» nentis Riisalo.

Tagasi üles