Haapsalu põlengu uurimise tulemusi on oodata tuleval nädalal

Haapsalu lastekodu põlengust, kus hukkus kaheksa last ja kaks täiskasvanud hoolealust, on varsti möödas kuu aega. Foto: Mihkel Maripuu

Haapsalu lastekodu põlengu uurimise esimestest tulemustest loodab Lääne prokuratuur avalikkusele teada anda järgmisel nädalal.

«Kui ekspertiisid hakkavad valmima, anname nende tulemustest ka teada,» ütles Lääne prokuratuuri pressinõunik Annely Erm. «Kõige rohkem sõltub tulemus tulekahjuekspertiisist, mis on lubatud kuuga valmis saada, ja selle tähtajani on veel nädal. Praegu uuritakse kõiki võimalikke põhjusi.»

Lisaks esialgu kogutud asitõenditele on uurijad käinud õnnetuskohal lisamaterjali otsimas. «Ootame väga uurimistulemusi, et saaks ometi teada, kuidas niisugune õnnetus sai juhtuda,» ütles kriisikomisjoni liige, Lääne maavalitsuse sotsiaalnõunik Kersti Lõhmus.

Haapsalu lastekodu ja seal kõrval asuva noortekodu, kuhu majutati suur osa põlengust pääsenuid, tavapärasem elurütm hakkab taastuma. Päästetud esemed on ladudesse viidud ja elu noorte ja laste ühistes ruumides korraldatud.

Sel nädalal leidis lastekodu lõpuks kolmetoalise asenduskorteri, mis asub lastekodu lähedal, korterelamu esimesel korrusel. Lõhmuse sõnul vaatasid päästekeskuse ja terviseameti töötajad korteri eile üle ning töömehed on juba alustanud remonti ja ümberehitustöid. «Sinna tuleb kaheksa last, kes praegu on laste neuroloogiahaiglas ja sanatoorses internaatkoolis,» ütles Lõhmus.

Järgmise nädala jooksul peavad lastekodu, Haapsalu linnavalitsus ja maavalitsus välja mõtlema, milline saab taastatav lastekoduhoone olema. Kohe-kohe on algamas juba varem kavandatud viie uue peremaja ehitus.

Läänemaa kriisiabikeskuselt ja teistelt psühholoogilistelt nõustajatelt on lisaks lastekodulastele, sealseile töötajaile ja päästjatele abi otsinud paljud linnaelanikud, kes tulekahju pealt nägid ning vabatahtlikena appi tõttasid. «Ring, keda traagiline sündmus puudutas, on lai,» ütles Läänemaa kriisiabikeskuse juhataja Ülle Karjane.

Karjase sõnul tunnevad sündmust kohapeal näinud ja põlevast hoonest asju päästa aidanud ennast juhtunuga väga tihedalt seotuna, mis võib viia ka psühholoogilise abi vajaduseni. Abi võivad otsida ka need, kellel on varasemast isiklik kohutav tulekahjukogemus, mille juhtunu nüüd taas elavalt meelde tõi. Samamoodi võib raske olla neil, kel endal puudega laps ja kes seetõttu lastekodulastega juhtunut topelt läbi elasid.

«Inimesed teavad, et kriisiabisse võib pöörduda igaüks, ning nad on seda ka teinud,» lausus Karjane. «Esimene, värske aeg, saab kuuga läbi. Aga sellele järgneb pikaajalisem protsess, mis kestab pool aastat, aga võib kesta ka terve aasta. Pakume abi niikaua, kui vaja.»