Kuigi eile Brüsselis lõppenud NATO kaitseministrite kohtumisel rõhutati, et liitlasväed on Talibanilt initsiatiivi võtnud, hoiatavad liitlased lahingute ägenemise ja sellega kaasneva ohvrite arvu kasvu eest.
Suvi Afganistanis tõotab tulla tuline
12. märts 2011, 14:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tervikuna oli kõigi ettekannete hinnang olukorrale positiivne,» kirjeldas eilehommikusel Afganistani Rahvusvaheliste Julgeolekuabijõudude (ISAF) koosviibimisel räägitut kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots. «Ka Afganistani kaitseminister ütles, et Talibani pealetungi tempo on peatatud, initsiatiiv on ISAFi ja ANA (Afganistani Rahvusarmee – toim) kätes.»
«See ei tähenda muidugi, et probleeme ei tule – kõik ennustavad ikkagi sõjategevuselt tulist suve,» tunnistas Laaneots, kes nentis, et ohvrite arvu ennustused sarnanevad mullustega, kui juba aasta alguses prognoositi suurt hulka langenuid ja vigastatuid.
«Kuna Taliban kaotab pidevalt positsiooni, peab ta midagi aktiivselt ette võtma, et oma olukorda muuta,» selgitas Laaneots, miks ohvrite arv võib suureneda.
Oodatakse pööret
Sama tunnistanud kaitseminister Jaak Aaviksoo lisas samas, et kuigi möödunud aastal kasvas langenud sõdurite arv kümne sõja-aasta rekordtasemeni ja sama võib juhtuda ka tänavu, pole arvud sõja kohta siiski suured. «See ei ole Vietnam, see ei ole isegi Iraak, see on oluliselt väiksem,» märkis ta.
Kaitseminister rõhutas, et praegu pole esmatähtis mitte niivõrd langenute arv, vaid murrang – see, et toimuks lõplik pööre Afganistani valitsusvägede ja neid aitava rahvusvahelise koalitsiooni kasuks. «Ma arvan, et see on olulisem,» lausus ta. «Kui see krõks ära käib, kukub ka ohvrite arv, nii tsiviilelanikkonna kui sõjaväelaste osas.»
«Muidugi on murettekitav see, et Talibani sammud on viimasel ajal tsiviilelanikkonda puudutavas osas muutunud meeleheitlikumaks,» tunnistas Aaviksoo. «Taliban kasutab iga võimalust, et olukorda destabiliseerida, ja nende ettekujutus on, et mida rohkem tsiviilhukkunuid, seda suurem ebakindlus ISAFi poolt. Seda kasutatakse ära ja seda on raske taluda.»
Vastuseks küsimusele, kuidas suhtub käimasolevasse afgaani rahvas, tunnistas Aaviksoo, et seda on raske hinnata. «Me saame lähtuda oma väeüksustest ja sellest, mida me siin partneritelt kuuleme,» ütles ta.
Kaitseminister tõi näiteks mullu talvel Helmandi provintsis ka Eesti sõdurite osavõtul toimunud Marjah’ pealetungi.
«Kui Marjah’s, mis alles hiljuti oli Talibani valitsusala, osales kohaliku juhi valimistel 75 protsenti hääleõiguslikest – küsimus ei ole selles, kas nad tahavad või ei taha, vaid kas nad julgevad osaleda, ja kui 75 protsenti julges osaleda, siis see tähendab, et nad ei karda, et öösel tullakse ja lõigatakse kõrvad või nina või midagi muud ära,» rääkis Aaviksoo, kelle hinnangul näitab see psühholoogilist nihet.
Julgeolekuvastutuse küsimus
«Praegu on põhjust olla mõõdukalt optimistlik,» arvas Aaviksoo. «See muidugi ei tähenda, et aasta või kahe või kolmega on see probleem lahendatud.»
Kui uudiseid, mis enamasti kipuvad olema traagilist laadi, saabub Afganistanist iga päev, siis järgmine plaanipärane uudis peaks Kabulist tulema 21. märtsil ehk sealse uusaasta puhul. Siis kuulutab president Hamid Karzai välja need esimesed piirkonnad, kus julgeolekuvastutus läheb NATO vägedelt Afganistani enda omadele.
Aaviksoo kinnitas, et Brüsselis öeldi konkreetsed soovitused üleandmiste kohta juba välja. Kuigi lõppotsus jääb Karzai langetada, on üleandmissoovitus antud vähem kui kümne piirkonna kohta.
«Seni kuni Karzai ei ole neid välja hõiganud, on see info konfidentsiaalne,» ütles Aaviksoo.
Samas lisas minister muigega, et see, kui palju konfidentsiaalsust suudab säilitada maailma kõigi aegade suurim sõjaline koalitsioon, on iseasi. Seejuures kasvas eile ISAFi laua ümber istuvate riikide arv 49-le, kuna tool tuli juurde tuua Tongale.