Reinsalu: presidendi hüved peaks tervikuna üle vaatama (5)

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Urmas Reinsalu.
Urmas Reinsalu. Foto: Eero Vabamägi

Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv justiitsminister Urmas Reinsalu leiab, et presidendi hüved tervikuna tuleks üle vaadata.

Reinsalu ütles presidendi puhkuse kasutamisega seotud probleeme kommenteerides, et presidendi asendamise liin peab olema selgelt paigas. Tema sõnul on seda vaja kriiside korral, kus presidendil on rida riigiõiguslikke ülesandeid. «Need olukorrad võivad olla näiteks sattumine vaenuliku jõu kätte, ajutine terviserike, võimatus saada kriisis presidendiga kontakti ja nii edasi,» ütles ta Postimehele.

Puhkus on Reinsalu sõnul presidendi õigus olla teenistusest eemal, kusjuures see võib tähendada lisaks tavapuhkusele ka näiteks haigusega seotud ajutist töövõimetust või lapsehoolduspuhkust.

Tema sõnul ei pea president oma puhkust formaalselt kasutama. «Keegi minu meelest ei ole selle kallal ka minevikus tänitanud ning iga inimene saab aru, et sel juhul võtab ta tegeliku puhkeaja töö kõrvalt vastavalt oma arusaamisele. Ega see pole tehase liinitöö,» rääkis ta.

Ministri sõnul peitub presidendi tähelepanu juhtimise põhjus mujal: kasutamata puhkuse eest makstakse talle ametiaja lõppedes kompensatsiooni, samas kui teistel töötajatel taolist õigust ei ole. «Uus töölepingu seadus kärpis seda oluliselt. Selle sätte kompensatsioonist võiks ära kaotada, nagu president ette paneb,» ütles ta.

Reinsalu lisas, et kui vaadata diskussiooni presidendi hüvede, residentsi ja muu sellise üle, siis tegelikult peaks need tervikuna üle vaatama. «Vahepeal oli riik vaene ja [president Lennart] Meri ajal minu meelest ühtepidi koonerdas, siis jälle pandi hiljem üle võlli. See tasakaal on täna paigast ära. Me ei ole monarhia ja sellest hoiakust vabanemist minu meelest õigustatult oma ettepanekuga tänane president taotleb,» ütles justiitsminister.

Presidendi kantselei direktor Tiit Riisalo saatis eelmise nädala lõpus riigikogu esimehele Eiki Nestorile kirja, kus märkis, et presidendi puhkuse menetlemise keerukas kord põhjustab nii riigi haldusaparaadile kui riigikogule olulist lisakoormust. «Keeruka protseduuri rakendamatust praktikas kinnitab tõsiasi, et pärast iseseisvuse taastamist pole ükski Eesti president talle ettenähtud puhkust kasutada saanud,» nentis ta. Kasutamata jäänud puhkuse eest makstakse presidendile volituste lõppemisel hüvitist.

Kui president soovib praegu puhkusele minna, lähevad tema volitused üle riigikogu esimehele, kelle volitused riigikogu liikmena lõpevad ja kes peab peatama ka oma erakondliku kuuluvuse. «Riigipea asendamise ajal ei tohi riigikogu esimees täita talle riigikogu esimehe ametis ette nähtud ametiülesandeid ning tema ülesandeid peab hakkama täitma riigikogu esimene aseesimees. Samuti peaks ajaks, mil riigikogu esimees täidab presidendi ülesandeid, asuma suure tõenäosusega riigikogusse asendusliige. Lisaks kaasneb sellega asjassepuutuvate isikute palkade, puhkuste ja erakondadele määratud pearahade ümberarvestamine,» kirjutas Riisalo.

Samuti on praegune regulatsioon tema sõnul mitmeti mõistetav. «Erinevaid tõlgendusi võimaldab 2001. aastal vastu võetud presidendi töökorra seaduses sätestatu, mille kohaselt loetakse puhkust takistuseks, mille tõttu on president ajutiselt võimetu oma ülesandeid täitma. Tuleb aga märkida, et ka puhkuse perioodil säilib riigipeal presidendi staatus ja võime oma ülesandeid täita. Vajadus riigipead tänases, digitaalset suhtlemist võimaldavas maailmas puhkuse ajal asendada on seetõttu küsitav,» ütles Riisalo ning palus riigikogul presidendi puhkuse rakendamisega seotud asjaolusid analüüsida ning vajadusel täpsustada kehtivaid regulatsioone.

Parlamendi põhiseaduskomisjon kohtub president Kersti Kaljulaidiga sel kolmapäeval.

Komisjoni esimees, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Ken-Marti Vaher ütles reedel, et presidendi kiri vajab tõsist analüüsi ning kui selle tulemusel selgub, et kehtiv regulatsioon on osapooltele ebamõistlikult koormav, võiks olla kõige probleemivabamaks lahenduseks see, kui presidendil nagu ka riigikogu liikmetel puhkust ei ole.

«Presidendi institutsioon eeldab presidendiks olemist ööpäevaringselt. President peab niikuinii täitma oma ülesandeid 24/7, erakorraliste kogunemiste või sündmuste ajal peab ta olema kättesaadav ja vajadusel liikuv ka nn puhkuse ajal,» ütles ta Postimehele.

Kommentaarid (5)
Copy
Tagasi üles