Harju maakohus mõistis kuue kuu pikkuse šokivangistuse kahele Leedust pärit kutsekooli õpilasele, kes varastasid Harjumaal ja Tallinnas autodest kalleid multimeediaseadmeid.
Autodest multimeediaseadmeid varastanud leedukad said šokivangistuse
20. veebruar 2017, 14:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei pidas Leedu kodanikud, 21-aastase Donatas Šveikauskase ja 21-aastase Lukas Vaitkuse kinni mullu novembri alguses Tallinnas. Mehed tabati otse teolt, millele viitas asjaolu, et nende kasutuses olnud sõiduki tagaistmel vedelesid varastatud multimeediaseadmed. Kahtlustatavad võeti prokuratuuri taotlusel kohe vahi alla.
Harju maakohus mõistis täna mõlemale mehele karistuseks kolm aastat vangistust. Lühimenetluse tõttu lühendati karistust kolmandiku võrra ehk nad said karistuseks kaks aastat vangistust, millest tuleb reaalselt ära kanda kuus kuud. Ülejäänud ehk poolteist aastat vangistust mõisteti meestele tingimisi, kui nad ei pane kahe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu.
Kuna mehed viibivad vahi all juba 3. novembrist, tuleb neil veel vangis olla kaks ja pool kuud. Lisakaristusena mõisteti meestele Eestist väljasaatmine koos kümneaastase sissesõidukeeluga.
Otsus ei ole veel jõustunud.
Kogenud professionaalid
Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistas mehi kuritegudes, mis seisnesid grupis võõraste vallasasjade äravõtmises nende ebaseadusliku omastamises eesmärgil, mis pandi toime sissetungimisega ja süstemaatiliselt.
Põhja ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ainar Koik ütles, et Leedus elavad kutsekooli õpilased Donatas ja Lukas tulid vargusteks spetsiaalselt Eestisse ja sõitsid eelnevalt ümbruskonnas ringi, et sobivad sõidukid välja valida.
Menetluse käigus tegid kriminaalbüroo uurijad kindlaks Tallinnas meestele kuulunud peidiku, kust leiti sõidukitest varastatud ja sealt väljalõigatud multimeediakeskuseid.
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo teenistuse vanem Toomas Jervson rääkis novembris Postimehele, et esimene vargustelaine toimus oktoobri keskpaigas, kui mehed tegutsesid Laagris, Peetri külas ja Kakumäel ning ohvriks langesid peamiselt Volkswageni gruppi kuuluvad sõidukid.
Teine vargustelaine leidis aset novembri alguses. Selleks hetkeks uurijad juba aimasid, et tegu võib olla piiriüleste kurjategijatega. Neile tundus, et tegu on tellimustööga, sest käekiri oli spetsiifiline ning selliste varastatud esemete realiseerimiseks jäänuks Eesti turg liialt väikeseks. Seetõttu olid uurijad naaberriikide kolleegide abiga kaardistanud võimalikud grupeeringud, kes võivad varguste taga olla. Nii peetigi mehed kinni otse järjekordselt röövretkelt.
Prokuratuuri andmetel tungisid mehed mullu öisel ajal ajavahemikus 14.-16. oktoober üheksal korral ja 2.-3. november seitsmel korral sisse Tallinnas ja Harju maakonnas pargitud sõiduautodesse ja varastasid nendest multimeediaseadmeid.
Jervson selgitas, et mehed tegutsesid kiiruse peale ning tegu oli kogenud professionaalidega. «Multimeediakeskus oli vaja autost «välja monteerida» ilma seda lõhkumata. Ka kaubanduslik välimus pidi säilima, et seda hiljem hõlpsamini turustada,» selgitas politseimajor. «Ühtlasi pääsesid mehed autosse mitmel korral ilma esiakent lõhkumata ja suutsid selle n-ö eemaldada ilma seda purustamata,» lisas ta.
Paljudel juhtudel ei hakanud tööle ka sõiduki signalisatsioon, sest tüüpvarustusega autodel ei ole liikumisanduril põhinevat signalisatsiooni, ehk kui sõiduki ust ei avata, siis auto «karjuma» ei hakka.
Mehi on oma kodumaal ka varasemalt varguste eest kriminaalkorras karistatud.