Ühiskonnategelaste ootused presidendi kõnele: tulevikuvaade, kindluse andmine ja sõnumite suurem kandvus (1)

Liis Velsker
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kersti Kaljulaid
Kersti Kaljulaid Foto: TMW pressimaterjal

Kolme päeva pärast peab president Kersti Kaljulaid oma esimese vabariigi aastapäeva kõne. Eesti ühiskonnategelased loodavad, et riigipea suudab sõnavõtuga anda rahvale kindlust, tõstatab olulisi teemasid nagu riigireform või Euroopa Liidu eesistumine ja tema kõne annab ettekujutuse sellest, kuidas ta oma institutsiooni kavatseb täita.

«Mida on vaja, vaja on kindlust praegu. Kuna aeg on täis ootamatusi, siis president peaks andma kindlust eesti rahvale Eesti-sisestes küsimustes ja kindlust rahutu välisolukorra taustal. See kõik on tehtav, kui mõtteid panna õigetesse sõnadesse,» rääkis filoloog ja poliitik Mart Meri. Kindlust võiks Kaljulaid anda Meri arvates ka selles, et Eestil on piisavalt häid liitlasi maailmas.

President saab iseennast tutvustada Meri arvates oma mõtete kaudu. «Ta ei pea selfisid tegema, vaid kõnelema,» lausus ta.

Riigireform on Meri hinnangul inimeste jaoks siiani liiga abstraktne teema, mistõttu tuleks presidendil ka sellest oma kõnes rääkida. Eriti on riigi- ja haldusreform päevakorda tõusnud viimasel ajal. «Ühelt poolt on see haldusterritoriaalne piiride tõmbamine, teine on nende muudatuste funktsionaalsus või tähendus inimese igapäevaelule. See, mulle tundub, on endiselt ebamäärane,» ütles Meri.

Meri leiab, et presidendina Kaljulaid alles otsib oma õiget tooni. «Selleks on tal täielik õigus. See võtabki natuke aega ja ma loodan, et vabariigi aastapäeva kõne toob selle temale iseloomuliku tooni paremini välja kui mõned juhuslikumad sõnavõtu,» sõnas ta.

Europarlamendi saadik Marju Lauristin arvas, et kuna president tunneb nii hästi Euroopat ja Euroopa suundumusi, siis võiks ta kõnes kindlasti puudutada Eesti eesistumist. «Eesti roll on selle aasta lõpus ikkagi olla Euroopas liidri kohal, me oleme eesistujamaa,» lausus ta.

Presidendilt oodatakse Lauristini hinnangul tulevikuvaadet. «Minu jaoks ongi huvitav see, mis ta ise valib. Ma arvan, et kõik ootavad põnevusega, kuhu president need rõhuasutused paneb,» ütles ta.

Riigireformi radari ekspert, ühiskonnateadlane Külli Taro ütles, et tema arvates oleks Kersti Kaljulaidil hea võimalus oma isikliku kogemuse pinnalt rääkida kõnes sellest, kas toimekad inimesed on Eestisse tegelikult teretulnud. «Kuidas Eesti paistab väikese distantsi pealt? Kas suudame oma talente ikka soojalt vastu võtta ja hoida? Vähegi erilisi ja tegusaid inimesi mitte ära peletada?» tõstatas Taro teemasid ja lisas, et inimestes ja nende potentsiaali ärakasutamises seisneb Eesti tuleviku võti.

Kirjanik ja poliitik Paul-Eerik Rummo ütles, et tema loodab eeskätt, et saab kõne rõhuasetustest ja toonist veenva ettekujutuse, millise sisuga meie ikka veel uus president soovib seda institutsiooni täita. «Kas ja mismoodi toimida rahva mentaalse ühendajana, riikluse mõtestajana, väljavaadete sõnastajana. Seda enam, et senised signaalid on suures osas olnud rabedavõitu nii sisult kui stiililt. Suuremat kandvust ootaks,» lausus Rummo.

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles