Kui USA uue presidendi Donald Trumpi mõju Eestile pidasid positiivseks 24 protsenti Eesti kodanikest, siis 36 protsenti nii ei arvanud, selgus Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel Turu-uuringute ASi läbiviidud küsitlusest.
Uuring: Trumpi mõju peetakse rohkem negatiivseks kui positiivseks
21. veebruar 2017, 07:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
20. jaanuaril ametisse astunud Ameerika Ühendriikide 45. president Donald Trump on ametiaja alguses võtnud vastu mitmeid otsuseid, mis on Eesti meedias suurt tähelepanu pälvinud. Uuring näitas, et Trumpi pagulasi ja terroriohtu puudutavaid otsuseid peab õigeks pool või üle poole Eesti kodanikest.
«Pagulaskriis ning islamiterror on Eestis pälvinud väga suurt tähelepanu ning negatiivseid reaktsioone, mistõttu on mõistetav, et just terroriohu vähendamist taotlevad otsused saavad kõige positiivsema hinnangu,» ütles Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Peeter Espak. «Kuigi Trumpi mõju suhtes negatiivselt meelestatud inimeste osakaal ületab positiivselt meelestatute oma, ei oska kõige suurem osa vastanutest kindlat seisukohta võtta, millest võib järeldada, et väga paljud Eesti inimesed on Trumpi suhtes pigem äraootavad ning hetkel on veel vara hinnata, mida tema ametiaeg Eestile toob.»
Turu-uuringute AS küsis inimestelt mitmete Trumpi otsuste kohta. 90 päeva pikkust sisenemiskeeldu seitsmest terroriohtu kujutavast riigist pärit inimeste osas pidas õigustatuks 50 protsenti vastanutest, sellele oli vastu 32 protsenti ning arvamust ei omanud 18 protsenti vastanutest. Põgenikeprogrammi peatamine 120 päevaks on õigustatud 52 ja ei ole õigustatud 30 protsendi arvates, kindlat seisukohta ei omanud kaheksa protsenti.
Plaani väljatöötamine Islamiriigi hävitamiseks on õigustatud 56 ja pole õigustatud 24 protsendi arvates, 20 protsenti ei osanud selles küsimuses arvamust avaldada. Osa Obamacare’i aluseks olevate seaduste tühistamine oli õigustatud 18 ka polnud õigustatud 51 protsendi arvates, seisukohta ei omanud 31 protsenti. Vaikse ookeani kaubandusleppest taandumine oli õige otsus 16 ja polnud 51 protsendi arvates, 33 protsenti arvamust ei omanud. Otsus ehitada välja ja kindlustada USA-Mehhiko piir oli õigustatud 35 ning polnud õigustatud 42 protsendi arvates, 23 protsenti ei osanud eelistust pakkuda.
Veel küsiti inimestelt, et kas asjaolu, et Ameerika Ühendriikide 45. presidendiks valiti Donald Trump, on Eestile kasulik või kahjulik. 24 protsenti küsitletutest hindas, et see on Eestile kasulik, 36 protsenti, et kahjulik, ning 40 protsenti inimestest vastas: «Ei oska öelda.»
Keskmisest vastajast positiivsemalt hindavad Donald Trumpi mehed ja vene rahvusest vastajad, kuigi kummaski grupis ei ületa positiivse hinnangu andnute osakaal 50 protsenti. Kõige negatiivsemalt hindavad Trumpi mõju 18–24-aastased noored, kellest 53 protsenti peab Trumpi Eesti jaoks kahjulikuks valikuks.
Erakondliku eelistuse järgi on kõige positiivsemalt meelestatud EKRE toetajad, kellest 46 protsenti peab Trumpi Eestile kasulikuks ja 24 protsenti kahjulikuks. Neile järgnevad Keskerakonna toetajad, kellest 36 protsenti peab Trumpi kasulikuks ja 26 protsenti kahjulikuks. Ülejäänud parlamendierakondade toetajad on skeptilisemad, Reformierakonna toetajatest peab Trumpi 21 protsenti kasulikuks ja 45 protsenti kahjulikuks, Vabaerakonna toetajatest 20 protsenti kasulikuks ja 51 protsenti kahjulikuks, Isamaa ja Res Publica Liidu toetajatest 18 protsenti kasulikuks ja 46 protsenti kahjulikuks ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetajatest 16 protsenti kasulikuks ja 49 protsenti kahjulikuks.
Küsitluse viis Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel veebikeskkonnas läbi Turu-Uuringute AS 8.–14. veebruarini ning sellele vastas 1065 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku.
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut on asutatud jaanuaris 2016. Ühiskonnauuringute Instituut on mõttekoda ehk think tank, mis uurib ja analüüsib Eesti ühiskonnas toimuvaid sotsiaalseid protsesse.