Eelmisel nädalal puhkust puudutavate probleemide pärast riigikogu poole pöördunud president Kersti Kaljulaid sõidab järgmisel nädalal perega välisreisile.
Kaljulaid sõidab järgmisel nädalal perega välismaale (6)
21. veebruar 2017, 10:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Presidendi avalike suhete nõunik Taavi Linnamäe ütles, et riigipeal ei ole kavandatud järgmisele töönädalale töökohtumisi ning ta ei viibi sel ajal Eestis. «Ta on ära koos perega ning see sõit on planeeritud juba pool aastat tagasi. Nii nagu riigipea ei lakka ühelgi hetkel olemast riigipea, ei lakka ta ühelgi hetkel olemast oma pere liige,» lausus ta.
Tema sõnul on 25 aastaga välja kujunenud praktika, et riigipead ei kasuta ametlikult oma puhkust, vaid on leidnud võimaluse puhata ja perega aega veeta oma igapäevaste töökohustuste vahel.
«Selle põhjust tuleb otsida keerukas asendamise korras ning õigusraami mitmetitõlgendatavuses. Samas ei ole selline olukord mõistlik ning seepärast on presidendi kantselei pöördunud ka riigikogu esimehe poole palvega riigipea puhkust puudutav õigusruum üle vaadata,» ütles Linnamäe.
Presidendi kantselei direktor Tiit Riisalo saatis eelmise nädala lõpus riigikogu esimehele Eiki Nestorile kirja, kus märkis, et presidendi puhkuse menetlemise keerukas kord põhjustab nii riigi haldusaparaadile kui ka riigikogule olulist lisakoormust. «Keeruka protseduuri rakendamatust praktikas kinnitab tõsiasi, et pärast iseseisvuse taastamist pole ükski Eesti president talle ette nähtud puhkust kasutada saanud,» nentis ta. Kasutamata jäänud puhkuse eest makstakse presidendile volituste lõppemisel hüvitist.
Kui president soovib praegu ametlikult puhkusele minna, lähevad tema volitused üle riigikogu esimehele, kelle volitused riigikogu liikmena lõpevad ja kes peab peatama ka oma erakondliku kuuluvuse. «Riigipea asendamise ajal ei tohi riigikogu esimees täita talle riigikogu esimehe ametis ette nähtud ametiülesandeid ning tema ülesandeid peab hakkama täitma riigikogu esimene aseesimees. Samuti peaks ajaks, mil riigikogu esimees täidab presidendi ülesandeid, asuma suure tõenäosusega riigikogusse asendusliige. Lisaks kaasneb sellega asjasse puutuvate isikute palkade, puhkuste ja erakondadele määratud pearahade ümberarvestamine,» kirjutas Riisalo.
Samuti on praegune regulatsioon tema sõnul mitmeti mõistetav. «Erinevaid tõlgendusi võimaldab 2001. aastal vastu võetud presidendi töökorra seaduses sätestatu, mille kohaselt loetakse puhkust takistuseks, mille tõttu on president ajutiselt võimetu oma ülesandeid täitma. Tuleb aga märkida, et ka puhkuse perioodil säilib riigipeal presidendi staatus ja võime oma ülesandeid täita. Vajadus riigipead tänases, digitaalset suhtlemist võimaldavas maailmas puhkuse ajal asendada on seetõttu küsitav,» ütles Riisalo ning palus riigikogul presidendi puhkuse rakendamisega seotud asjaolusid analüüsida ning vajadusel täpsustada kehtivaid regulatsioone.
Parlamendi põhiseaduskomisjon kohtub president Kaljulaidiga homme. Komisjoni esimees, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Ken-Marti Vaher ütles reedel, et presidendi kiri vajab tõsist analüüsi ning kui selle tulemusel selgub, et kehtiv regulatsioon on osapooltele ebamõistlikult koormav, võiks olla kõige probleemivabamaks lahenduseks see, kui presidendil, nagu ka riigikogu liikmetel, puhkust ei ole.
Samasse erakonda kuuluv justiitsminister Urmas Reinsalu ütles aga, et selgelt peab paigas olema ka presidendi asendamise liin. Tema sõnul on seda vaja kriiside korral, kus presidendil on rida riigiõiguslikke ülesandeid. «Need olukorrad võivad olla näiteks sattumine vaenuliku jõu kätte, ajutine terviserike, võimatus saada kriisis presidendiga kontakti ja nii edasi,» lausus ta.
Puhkus on Reinsalu sõnul presidendi õigus olla teenistusest eemal, kusjuures see võib tähendada lisaks tavapuhkusele ka näiteks haigusega seotud ajutist töövõimetust või lapsehoolduspuhkust. Tema sõnul ei pea president oma puhkust formaalselt kasutama. «Keegi minu meelest ei ole selle kallal ka minevikus tänitanud ning iga inimene saab aru, et sel juhul võtab ta tegeliku puhkeaja töö kõrvalt vastavalt oma arusaamisele. Ega see pole tehase liinitöö,» rääkis ta.
Ministri sõnul peitub presidendi tähelepanu juhtimise põhjus mujal: kasutamata puhkuse eest makstakse talle ametiaja lõppedes kompensatsiooni, samas kui teistel töötajatel taolist õigust ei ole. «Uus töölepingu seadus kärpis seda oluliselt. Selle sätte kompensatsioonist võiks ära kaotada, nagu president ette paneb,» ütles ta.
Reinsalu lisas, et kui vaadata diskussiooni presidendi hüvede, residentsi ja muu sellise üle, siis tegelikult peaks need tervikuna üle vaatama. «Vahepeal oli riik vaene ja [president Lennart] Meri ajal minu meelest ühtepidi koonerdas, siis jälle pandi hiljem üle võlli. See tasakaal on täna paigast ära. Me ei ole monarhia ja sellest hoiakust vabanemist, minu meelest õigustatult, tänane president oma ettepanekuga taotlebki,» ütles justiitsminister Postimehele.