Riigikogu lükkas EKRE burkakeelu eelnõu tagasi

Henn Põlluaas. Foto: Jaanus Lensment

Riigikogu lükkas täna esimesel lugemisel tagasi opositsioonilise Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) algatatud eelnõu, mis oleks keelanud kanda avalikes kohtades burkat või näokatet niqab.

Õiguskomisjoni ettepanekul toetas eelnõu tagasilükkamist 54, selle vastu oli seitse ja üks saadik jäi erapooletuks.

Õiguskomisjoni esimees, keskerakondlane Jaanus Karilaid meenutas riigikogus, et üle-eelmisel esmaspäeval peetud komisjoni istungil, kus justiitsministeerium lubas välja tulla adekvaatsema regulatsiooniga, nõustus EKRE fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas oma eelnõu tagasi võtma. «Te isiklikult lubasite, et eelnõu võetakse tagasi, kolmapäeval oli teil fraktsiooni koosolek ja te teatasite, et te ikkagi seda tagasi ei võta,» ütles ta ja küsis Põlluaasalt, mis vahepeal juhtus.

Põlluaas ütles, et lubas tõesti komisjonis, et kui valitsus tuleb oma eelnõuga välja, võtab EKRE eelnõu tagasi. «Ma ei ole oma sõnadest taganenud. Me arutasime fraktsioonis seda olukorda ja me leidsime, et meil ei ole põhjust võtta seda eelnõu tagasi kohe. Otsustasime, et ootame ära, kuni valitsus tuleb või kas ta üldse tuleb oma ettepanekuga välja,» rääkis ta.

Põlluaas tõi riigikogu arutelul esile, et kui õiguskomisjonis toetati nägu katvate riietusesemete keelustamist laiemalt, siis EKRE hinnangul tuleks seaduses ära märkida just konkreetsed riietusesemed, sest vastasel juhul tekib oht uppuda lõputusse erandite kehtestamisse.

Tema hinnangul tuleks burkade ja niqab'ide küsimus ühiskondliku korra ja turvalisuse tagamiseks ära reguleerida juba praegu, kui see puudutab veel üksikuid inimesi ega ole muutunud selliseks probleemiks nagu mujal Euroopas. «Tagantjärele selliseid küsimusi ja probleeme lahendada on äärmiselt keeruline,» ütles Põlluaas.

Õiguskomisjoni kuuluv sotsiaaldemokraat Hardi Volmer ütles riigikogus, et justiitsministeerium esitab oma ettepanekud lähema kuu või poolteise jooksul. EKRE pakutud regulatsiooni pidas komisjon tema sõnul liiga kitsaks, mistõttu soovitati eelnõu menetlusest välja hääletada.

«Ma olen üksiti täiesti veendunud, et me üsna varsti, lähitulevikus istume siin samas saalis ja arutame sel samal teemal, aga juba seaduseelnõu, mis on väga korralikult läbi töötatud ja on laia hõlmavusega. Kui me räägime nendest inimestest, kes avalikus ruumis kasutavad näokatteid, kes katavad oma nägu, tehes seda vihuti ja provokatiivsel moel ja n-ö raskendades oma füsionoomia alusel isiku tuvastamist, siis see kõik saab paraku aina olulisemaks, sest me elame väga karmil ajal,» rääkis ta.

Ka opositsioonisse Reformierakonda kuuluv Jürgen Ligi ütles riigikogus, et fraktsioon ei toeta EKRE eelnõu, kuid tunnistab probleemi. «On olemas näovarjamise probleem, on islamiradikalism, on islami seos tihti terrorismi ja naiste allasurumisega. Eitada siin ju midagi ei saa. Kindlasti on need riietusesemed, millest siin palju räägiti, seostatavad terroriaktidega,» ütles ta.

Tema sõnul ei tasuks eitada ka, et liberaalsus vajab antiliberaalse ideoloogia ja praktika eest kaitset. «Vihkamine on suur probleem. Samas, kui me läheme sellise eelnõu või sellise retoorikaga, nagu siin siiski kostis, ühte usku tervikuna käsitlema, siis on suur potentsiaal tegelikult vihkamist juurde tekitada. Teiselt poolt tuleb muidugi tunnistada, et vihkamist tekitavad ka islami erinevad praktikad ja uudised,» rääkis ta riigikogu ees ja lisas, et igal juhul on vastuolupotentsiaal väga suur, kui meie jaoks võõras kultuur muutub pealetükkivaks.

Ligi hinnangul on lahenduseks olla võimalikult delikaatne. «See eelnõu delikaatne ei ole. Me võime küll rääkida ennetamisest, aga praegu kõlab see pigem provokatiivselt, kui me räägime üksnes ja ainult teatud näokatetest ühe religiooni puhul, mitte näo katmise probleemist üldiselt. Sellepärast ma arvan, et selle eelnõu edasi menetlemine ei ole praktiline, kuid praktiline on käsitleda näo varjamist edaspidi seadustes vastavalt eesmärgile,» ütles Ligi.