Eestis juurdub teistmoodi 24. veebruari tähistamise traditsioon

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel aastal soosis ilm presidendimatkale tulnud suusasõpru.
Eelmisel aastal soosis ilm presidendimatkale tulnud suusasõpru. Foto: Jaanus Lensment

Kui kaitseväeparaad ja õhtune presidendi vastuvõtt on teada-tuntud üritused riigi sünnipäeva tähistamiseks, siis aina enam inimesi tähistab seda päeva hoopis õues.

«Naljaga pooleks mõtlesime algusaastatel, et kes meid, lihtsaid inimesi, kuhugi kutsuma hakkab. Läheme parem ise,» rääkis Üllar Põld Saue noortekeskusest, kuidas 13 aastat tagasi sündis öömatka idee. 23. veebruari öösel algava matka osalejate seas on nii lasteaialapsi kui ka eakaid inimesi. Öiseid matkajaid on Põllu sõnul ligi 90.

Matka pikkus umbes 13–14 km ning erilist ettevalmistust see Põllu sõnul ei nõua. «See on kõndimine pimeduses ja vaikuses, vanade sõprade kohtumispaik,» iseloomustas ta üritust. Kuna Eestis on praegu palju vabatahtlikke, siis peaksid tänavu öösel matkama ka Hispaania, Saksamaa, Mehhiko, Poola, Gruusia ja Armeenia pärit noored. Matk algab kell 22 Paldiski lähedal asuvast Laoküla peatusest, keskööl lauldakse hümni. Matk lõppeb Kloogaranna rongide lõpp-peatuses, kuhu tulevad 24. veebruari alguses bussid vastu.

Ka Laulasmaa spordiklubi korraldab 24. veebruaril vabariigi aastapäevale pühendatud matka. Matk algab keskpäeval Klooga Aedlinna rongipeatusest ja kulgeb läbi metsa Kersalu randa. Sealt liigutakse piki merekallast Kloogaranna poole kunagise muulini, kus tehakse kerge eine. Tagasi liigutakse mööda Muuli teed üle Paldiski maantee taas läbi memoriaali. Kogu rada on natuke üle seitsme kilomeetri pikk, aega kulub koos peatustega paar tundi. Korraldajate sõnul on väga tervitatav igasugu isamaalise atribuutika kandmine. «Erinevas suuruses lipud, põsemaalingud ja sinimustvalge riietus annab ettevõtmisele vahva meeleolu, olge loovad ja julged!» soovitatakse tulijatele.  Matka osalustasu on üks euro.

Moes on tõukekelguretked

Otepääl toimub 24. veebruaril Eesti militaar-seikluslik tõukekelgumatk Pühajärve jääl. Tegemist on peredele suunatud matkaga, mis  kestab kuni neli tundi. Korraldajate kinnitusel on matk jõukohane kõigile ega nõua osalejatelt füüsilist ettevalmistust või varasemat kogemust. Üritus on tasuline.

Kui Pühajärvel matkatakse päise päeva ajal, siis Taevaskojas plaanitakse sobivate olude korral tõukekelkudega Ahja jõele minna õhtuhämaruses. Kuna retk toimub presidendi vastuvõtu ajal, siis korraldajate teatel võib matkale tulla ka peokleidis või lipsu ja ülikonnaga. Umbes kaheksakilomeetrine matk on tasuline.

Traditsiooniline 24. veebruari matk toimub ka Tamsalus. Seal rännatakse tänavu Porkuni koolimajja, kus kõigile osalejatele pakutakse hernesuppi ja vastlakukleid.

Kõige tuntum aastapäeva rahvaüritus on ilmselt Kõrvemaal toimuv presidendimatk, mis tänavu toimub 25. veebruaril. Tegu on tõelise rahvamatkaga, kuhu pealinna rahvas viiakse sümboolse tasu eest  kohale elektrirongiga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles