/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
/nginx/o/2017/02/20/6360105t1h25d0.png)
Eestis on pärast iseseisvuse taastamist oma ametist pidanud loobuma mitu valetamises süüdistatud poliitikut ja ametnikku, samuti on avalikkuse ees olnud mitu niinimetatud valetamisskandaali, mis ei ole kellelegi töökohta maksma läinud. Tõe huvide tuleb märkida, et enamasti on valetamises süüdistatud jäänud endale kindlaks ja tõe väänamist eitanud.
/nginx/o/2017/02/19/6356955t1h632e.png)
Viimati tõusis valetamise teema üles selle nädala alguses, kui keskerakondlasest haridus- ja teadusminister Mailis Reps eitas intervjuu andmist Kremli propagandakanalile Sputnik, kuid pidi hiljem selle omaks võtma, kuna Sputnik avaldas intervjuust video. Reps ütles, et ta andis sellel päeval kümmekond intervjuud ja ta unustas, et oli ka Sputnikuga rääkinud. Repsi sõnul ei kavatse ta tagasi astuda ja seda ei nõua ka tema erakonnakaaslasest peaminister Jüri Ratas.
Mullu novembris kaotas ameti värske maaeluminister, keskerakondlane Martin Repinski, keda Eesti Ekspress süüdistas valetamises oma Ida-Virumaal tegutseva kitsefarmi kohta. Ajaleht kirjutas, et Repinski müüb Hollandist toodud kitsejuustu oma farmi toodangu pähe ja tootmisprotsess tema farmis ei vasta nõuetele ja ta on jätnud inimestele palga maksmata. Repinski lükkas kõik süüdistused tagasi, kuid teatas 6. detsembril tagasiastumisest, põhjendades seda sooviga tuua värskelt ametisse astunud Jüri Ratase valitsus tule alt välja.
2015. aasta lõpus kaotasid oma töö veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel ja loomsete jäätmete käitlemisega tegeleva ettevõtte AS Vireen juht Rait Persidski. Tollane maaeluminister Urmas Kruuse pani mõlemale süüks avalikkusele valetamist. Erikontroll selgitas välja, et avalikkusele valetati mobiilse seapõleti kasutamise kohta Eestis puhkenud seakatkupuhangu ajal. Erikontroll tuvastas, et Persidski valetas avalikkusele, justkui oleks Puhja vallas Rämsi külas asunud taudikoldes kasutatud seakorjuste hävitamiseks mobiilset põletit Hurican 1000E, kuigi masin oli sel ajal rikkis. Distsiplinaarmenetlus selgitas, et Persidskile andis korralduse valetada veterinaar- ja toiduameti juht Ago Pärtel.
2013. aasta sügisel puhkes skandaal kultuuriminister Rein Langi ja kultuurilehe Sirp ümber. Riigikogu opositsioon süüdistas Rein Langi valetamises ja algatasid Langi umbusaldamise. Opositsioon süüdistas Langi selles, et ta varjas oma puutumust kultuurilehe Sirp toimetuses asetleidnud sündmustega, on avalikkust korduvalt eksitanud, lausa valetanud, mis demokraatliku riigi ministrile on ränk eksimus. Lang kinnitas, et kõik Sirbiga seotud otsused on tehtud ilma tema, kui kultuuriministri surveta vabas õhkkonnas. Lang möönis siiski, et ta kohtus enne Kaur Kenderi Sirbi peatoimetajaks saamist nii sihtasutuse Kultuurileht juhataja Toomas Väljataga kui ka Kenderiga. Umbusaldus Langi vastu kukkus läbi, kuid ta teatas samal päeval pärast seda, et astub tagasi.
/nginx/o/2012/12/28/1504290t1hbaf5.jpg)
2012. aasta sügisel heitis Reformierakond parteist välja Silver Meikari, kes rääkis sama aasta kevadel Postimehes ilmunud arvamusloos, kuidas poliitikud toovad erakonna kassasse suurel hulgal teadmata päritolu sularaha. Meikar heideti välja pärast seda, kui riigiprokuratuur oli 2012. aasta oktoobris lõpetanud Reformierakonna rahastamise uurimiseks algatatud kriminaalmenetluse, kuna kogutud tõendid ei olnud piisavad süüdistuse esitamiseks. Erakonna toonane esimees Andrus Ansip ütles, et Refoemierakond heitis Silver Meikari välja valetamise pärast.
Ajakirjandus kahtlustas valetamises sama kriminaalmenetluse käigus prokuratuuris ütlusi andmas käinud Reformierakonna poliitikuid, kes selgitasid enda annetatud raha päritolu. Neist ütlustest tuli käibele väljend «ämma kapist võtsin».
Prokuratuur tõi kriminaalmenetluse lõpetamise määruses välja ka valiku reformierakondlaste selgitusi, kust nende annetatud raha pärineb: «laenasin ämmalt, kes sai selle suvila müügist», «tegemist oli mu isikliku sularahavaruga, mille võtsin seifist (50 000 krooni)», «tegemist oli mu enda rahaga, mille võtsin välja oma teiselt kontolt (200 000 krooni)», «võtsin raha oma kapist, need olid palga arvelt kogunenud pere säästud (200 000 krooni)», «tegemist oli minu oma rahaga, kuna hoian raha kullas, hõbedas ja valuutas (195 000 krooni)», «tegu oli mu isiklike säästudega (50 000 krooni)», «olin raha võtnud varem välja oma teiselt kontolt (50 000 krooni)», «sularaha oli kätte jäänud kasumlikest ostu-müügitehingutest kinnisvara ja sõiduautodega (14 500 krooni)», «tegu oli isikliku sularahaga (30 000 krooni)», «raha oli pere eelarve (16 500 krooni)», «sularaha oli koju kogunenud (2000 krooni)», «kindlasti oli raha minu vahenditest, sest muud mul polnud (34 000 krooni)», «ilmselt võtsin teise kaardi pealt välja, mul on 4 kontot (11 000 krooni)», «kogusin sularaha koju ja sain ka vanematelt (10 000 krooni)», «sularaha pärineb mu isalt (20 000 krooni)»; «teen sularaha sissemakseid ja väljavõtmisi pidevalt (4500 krooni)», «eeldan, et see raha oli mul kodus, sest kavatsesin osta maad (180 000 krooni)», «mõni kogub raha puhkusereisiks, mina valimisteks (50 000 krooni)», «laenasin ilmselt vanematelt (15 000 krooni)», «võib olla mõni sõber tagastas laenu (50 000 krooni), «mul on äritegevuses pidevalt sularaha käes (100 000 krooni).
2011. aasta aprillis tunnistasid suusaliidu peasekretär Jüri Järv ja dopingusüüdistuste alla langenud suusataja Andrus Veerpalu treener Mati Alaver, et olid Andrus Veerpalu dopinguproovi asjus avalikkusele valetanud ja nad palusid selle pärast vabandust. Suusaliit eitas kuuldusi, et Andrus Veerpalu on andnud positiivse dopinguproovi, kuigi nad olid sellest tegelikult teadlikud. Suusaliidu peasekretär Jüri Järv lahkus sama aasta sügisel ametist.
2004. aasta mais tunnistas Res Publica nimekirjas europarlamenti kandideerinud supermodell Carmen Kass tunnistas, et ei ole keskkooli lõpetanud, kuigi ta on seda varem korduvalt väitnud ja keskhariduse olemasolu oli tal märgitud ka tema valimiskampaania andmetes. Kass põhjendas hariduse puudumist sellega, et pidi valima modellikarjääri ja kooli vahel ning otsustas karjääri kasuks. Carmen Kass ei osutunud europarlamenti valituks.
2003. aasta jaanuaris kaotas oma ametikoha Tallinna aseprefekt Peeter Moora, kes valetas avalikkusele oma ametikorteri kohta. Skandaal puhkes pärast seda, kui selgus, et Moora käsutuses oli tolle aja kohta luksuslik ametikorter Tallinna kesklinnas. Moora valetas avalikult, et talle pole politseiamet talle odavamat korterit pakkunudki, kuigi tegelikult oli tal võimalus valida ka Lasnamäel asuv korter, mida ta tegelikult isegi vaatamas ei käinud.
2001. aasta veebruaris jäi valetamisega vahele toonane Isamaaliidu esimees, peaminister Mart Laar, kes eitas, et ta tulistas kaks aastat tagasi Võrumaal Meegomäel Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare pildi pihta. Hiljem pidi laar tunnistama, et selline vahejuhtum siiski aset leidis. Tulistamisloo pärast Laar peaministrikohast loobuma ei pidanud, kuid sama aasta detsembris astus ta tagasi. Laar põhjendas peaministri kohalt tagasiastumist sellega, et koalitsioonipartner Reformierakond sõlmis Tallinnas võimuliidu koos Keskerakonnaga.