Eestis elavad leedulased käivad aktiivselt valimas

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leedu parlamendivalimised.
Leedu parlamendivalimised. Foto: Reuters / Scanpix

Eestis elavad Leedu kodanikud võtavad parlamendivalmistest osa palju aktiivsemalt, kui nende kaaskodanikud kodumaal.

Leedu saatkonna kolmas sekretär Agne Gleveckaite, et kella 15 oli saatkonnas hääletamas käinud 182 registreerunud Leedu kodanikku.

Möödunud aasta lõpu seisuga elas Eestis alaliselt umbes 1500 Leedu kodanikku, neist registreerus valimistele 257. Ent hääletama võib tulla ka rohkem inimesi, näiteks ajutiselt Eestis viibivad Leedu kodanikud.

Leedus oli pühapäeval kella 14ks käinud hääletamas rohkem kui 24 protsenti valijaid.

Tallinnas on valimisjaoskond avatud Leedu saatkonnas Uus 15, hääletada saab kuni kella 20.

Eelmistel, 2004. aastal toimunud seimivalimistel käis Eestis hääletamas 390 Leedu kodanikku.

Leedus toimuvad pühapäeval, 12. oktoobril korralised parlamendivalimised ja soovituslik rahvahääletus Ignalina tuumaelektrijaama töö pikendamise üle.

Keskvalimiskomisjoni andmeil on hääleõiguslikke kodanikke riigis 2 679 783.

Uude seimikoosseisu pürgib 126 praegust saadikut, kandidaatide hulgast leiab ka 84 endist seimiliiget ja 14 inimest, kes kirjutasid aastate eest alla Leedu iseseisvuse taastamise aktile.

141-liikmelisse seimi valitakse 71 saadikut ühemandaadilistest ringkondadest ning 70 kohta jagatakse välja vastavalt ühes üleriigilises ringkonnas parteinimekirjadele antud häältele.

Oma kandidaatide nimekirja seadis üles 16 erakonda ja üks valimisliit. Kokku kandideerib parlamenti 1612 inimest, kes esindavad 21 erakonda või valimisliitu.

Erakondadele kehtib 5-protsendiline, valimisliitudele 7-protsendiline valimiskünnis.

Valimised loetakse mitmemandaadilistes ringkondades toimunuks, kui neis osaleb vähemalt 25 protsenti valijaskonnast. Ühemandaadilises ringkonnas loetakse valituks kandidaat, kes kogub üle 50 protsenti kõigist häältest.

Kui sellist tulemust ei saavuta ükski kandidaat, korraldatakse teine voor, kuhu läheb kaks enim hääli saanud kandidaati. Teise valimisvooru võitjaks loetakse see kandidaat, kes saab rohkem hääli.

Vajaduse korral toimub teine hääletusvoor 26. oktoobril.

Uus parlament võib tööle asuda umbes novembri keskel.

Samaaegselt esimese valimisvooruga toimub ka rahvahääletus Ignalina tuumaelektrijaama töö pikendamise üle.

Eelmistel, 2004. aastal toimunud parlamendivalimistel käis hääletamas 46 protsenti valijaskonnast. 2000. aastal osales valimistel 58 protsenti hääleõiguslikke kodanikke.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles