Riik maksab peagi esimestele lastele elatisabi välja

Tiina Kaukvere
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis on üle 8000 elatisvõlglase
Eestis on üle 8000 elatisvõlglase Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Paljukõneldud elatisabifond hakkab tööle märtsis, mil sotsiaalkindlustusamet teeb esimestele ühe vanema toeta jäänud laste peredele väljamaksed.

Täpsemalt on see kuupäev 10. märts, mil elatisabi peaks lasteni jõudma. Esimestena saavad raha need, kes esitasid avalduse jaanuaris, ning riik maksab ühe lapse kohta kuni sada eurot kuus.

Elatisabi sai hakata taotlema selle aasta alguses ning kohtutäiturite koja andmeil on 35 täiturit saanud kokku 990 elatisabitaotlust. Täitureid on Eestis 46, ent kõigist kojal ülevaadet pole.

Kohtutäiturite koja esindaja, Tallinna kohtutäitur Risto Sepp arvab, et taotlejaid võiks olla rohkem. «Inimeste teadlikkus on ikkagi väike,» ütles Sepp.

Samas nentis ta ka, et statistikat on praegu raske teha, sest kohtutäiturid pole veel täielikult üle läinud ühtsele e-täituri andmebaasile. «Seni on statistika üks suur küsimärk,» tunnistas Sepp, lisades, et ka nn rongavanemate hulga kohta on ministeeriumidest liikvele läinud vaieldavaid arve ja ennustusi.

«Meie oskame anda infot siis, kui on teostatud esimesed väljamaksed 10. märtsil,» ütles sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna juht Kati Kümnik.

Kohtutäiturite kõhutunne ütleb, et kõigist elatisvõlgnike perekondadest on kuni 20 protsenti sellised, kellel on elatisabi vaja ehk kelle puhul pole täitemenetluse käigus olnud rongavanemalt võimalik mitte midagi kätte saada. Kokku oli mullu detsembri seisuga 8895 elatisraha võlgnikku.

Kui 2015. aasta lõpus hinnati, et nende võlg laste ees on 14,5 miljonit, siis nüüd leitakse, et tõelähedasem summa on 52 miljonit. Sotsiaalministeeriumi ja justiitsministeeriumi kinnitusel on muutunud arvutusmetoodika, mitte pole võlg plahvatuslikult kasvanud. Ministeeriumide kinnitusel selgus, et täiturid sisestavad andmeid süsteemi erinevalt: osa neist ei arvesta kõiki nõudeid, vaid ainult elatist kui põhinõuet. Seetõttu laiendas Registrite ja Infosüsteemide Keskus oma päringut ja nii kasvas ka koguvõlg.

Riik maksab täitemenetluse ajal elatisabi lapsele juhul, kui elatist maksma kohustatud vanem seda ei tee, kuigi see on temalt kohtuotsusega välja mõistetud. Elatisabi saab taotleda kohtutäituri juures ning selle saamiseks peab olema täitemenetlus kestnud neli kuud. Niisiis, kui võlgnik neli kuud pärast kohtuotsust ikka veel elatist ei maksa, tekib õigus riigi elatisabile. Need, kes täitemenetluse käigus siiski mingis ulatuses elatist saavad, riigilt elatisabi ei saa, täpsustas Risto Sepp.

Elatisabile on õigus alaealisel lapsel või täisealisel lapsel kuni 21-aastaseks saamiseni, kui ta õpib. Täitemenetlusaegse elatisabi suurus on kuni sada eurot kuus.

Näiteks kui kohtulahendiga võlgnikult välja mõistetud igakuine elatis on 215 eurot, on elatisabi maksimaalne suurus sada eurot kuus. Kui välja mõistetud igakuine elatis on 80 eurot, on elatisabi maksimumsuurus 80 eurot kuus.

____________

Elatisraha võlgnikud

 Detsember 2015Detsember 2016
Võlgnikke80408895
Kokku võlgnetav summa14,5 miljonit eurot52 miljonit eurot*
Lapsi, kellele võlgu ollakse94109498

*Muutus metoodika, mille alusel teeb Registrite ja Infosüsteemide Keskus päringut võlgnike kohta.

Allikas: justiitsministeerium 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles