Prokuratuur: kahveltõstuki all hukkunud laps lipsas ise sõidukile ette (1)

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õnnetuspaik Mäetagusel.
Õnnetuspaik Mäetagusel. Foto: Viru ringkonnaprokuratuur

Politsei lõpetas prokuratuuri loal kriminaalmenetluse seoses eelmise aasta 28. septembril Ida-Virumaal Mäetaguse vallas toimunud raske liiklusõnnetusega, milles hukkus kahveltõstuki alla jäänud 11-aastane poiss.

Kriminaalmenetluse käigus esitati kahtlustus 23-aastasele mehele, kes juhtis kahveltõstukit, omamata juhtimisõigust, teatas Viru ringkonnaprokuratuur. Samuti esitati talle kahtlustus selles, et ta ei valinud kooli lähedal sõites ja lapsi märgates õiget sõidukiirust.

Kriminaalmenetluse käigus tuli tuvastada, kas kahtlustatav põhjustas oma käitumisega poisi surma või oli tegemist õnnetusega. Viidi läbi rida ülekuulamisi, ekspertiis, analüüsiti nii videosalvestist kui ka kõigi liiklusõnnetuses osalenud isikute tegevust, kaasa arvatud hukkunud poisi käitumist.

Õnnetus jäi videole

Videosalvestiselt nähtub, et teleskooplaadur sõitis vasakul pool sõiduteed ja grupp lapsi kõndis rahulikult paremal pool teed. Kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendid kinnitavad, et laaduri sõidukiirus ei olnud suur ja kahtlustatav aeglustas lapsi märgates kiirust veelgi. Videosalvestiselt on näha, et hetkel, kui poiss jooksis teele, oli teleskooplaadur temaga kohakuti ning juhil puudus igasugune võimalus kokkupõrke vältimiseks.

Hinnati õpetaja käitumist

Kriminaalmenetluse käigus analüüsiti ka, kas õpetaja ei jätnud täitmata kohust hoida õpilaste elu ja tervist ähvardavate ohtude eest. Kogutud tõendid kinnitavad, et õpetaja nägi pargi suunas liikuvat väikest traktorit ning suunas lapsi rohkem tee äärde. Õpetaja märguandele allus ja suundus teepervele ka hukkunud poiss, kes eelnevalt oli sõiduteel jooksnud. Salvestiselt on näha, et õpetaja liikus traktori lähenedes sõiduteele ja viipas lastele mitmel korral käega ning seepeale liikusid lapsed teeäärsele muruplatsile, õpetaja ise aga liikus vastassuunavööndis sõitva teleskooplaaduri ja laste vahel.

Kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt tuvastati, et teleskooplaadurist tulenev oht oli lastele märgatav ja puudub igasugune põhjus arvata, et lähedal seisjad, sh kannatanu, seda ei tajunud. Järelikult nägid teised lapsed ja täiskasvanud liikuvat teleskooplaadurit ega jooksnud enam teele, kuid hukkunu lipsas õpetaja selja tagant teele. Eeltoodust tulenevalt saab väita, et suunates lapse ohuallikast eemale, ei jäänud õpetaja passiivseks ning tegi kõike endast oleneva, et õnnetust vältida.

Samuti analüüsiti uurimise käigus, kas võtta vastutusele ettevõte, kuna ehitusobjekt ei olnud märgistatud. Prokuratuur leidis, et sõidutee ei olnud sel juhul käsitletav töökohana, kuna ehitustöid tehti lao lähedal, mis asub teisel pool sõiduteed. Seega toimus liiklusõnnetus töö tegemise paigast nii kaugel, et kehtis liikluseeskiri, mitte töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Samuti ei saa tähelepanuta jätta tunnistajate ütlusi, et ligipääs ehitusplatsile oli piiratud lintidega, mis olid puude külge seotud.

Jõhvi politseijaoskonna juht Kalle Kuusiku sõnul on tegemist äärmiselt traagilise õnnetusjuhtumiga, milles kaotas elu 11-aastane laps. «Vaid hetkeline tähelepanematus liikluses võib ränka hinda maksta. Lapsed ei pruugi liikluses varitsevaid ohtusid tajuda nii hästi kui täiskasvanud. Seetõttu tuleb nendest lastega regulaarselt rääkida ja ka ise head eeskuju näidata. Juhi suhtes on alustatud väärteomenetlus liiklusseaduse paragrahvi järgi, mis käsitleb mootorsõiduki juhtimist juhtimisõiguseta isiku poolt,» täpsustas Jõhvi politseijaoskonna juht Kalle Kuusik.

Viru ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Maarja Germann sõnas, et kuigi kahtlustatav rikkus liiklusnõudeid ja sõitis ilma juhtimisõiguseta, ei ole tema tegevus poisi surmaga põhjuslikus seoses. «Käesoleval juhul on tegemist kahetsusväärse asjaolude kokkulangemise tagajärjel toimunud ränga liiklusõnnetusega, kus ei ole võimalik heita süüd ette kellelegi,» lisas abiprokurör Maarja Germann.

Kõnealuses kriminaalasjas puudub lisatõendite kogumise võimalus. Kuna eeluurimise käigus on tuvastatud, et Mäetagusel toimunud liiklusõnnetus on õnnetusjuhtum, siis lõpetas politsei prokuratuuri loal kriminaalmenetluse. Samas nähtub kriminaalmenetluse materjalidest, et kahtlustatav, juhtides mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta, rikkus liiklusseadust ning menetluse materjalid on edastatud väärteomenetluse läbiviimise otsustamiseks Ida prefektuuri.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles