Valitsusliidu töörühm tõmbas pidurit justiitsminister Urmas Reinsalu algsele plaanile vähendada ministrite arvu ja toetas hoopis praegusest ülempiirist loobumist.
Võimuliit tõmbas ministrite arvu vähendamisele pidurit (3)
8. märts 2017, 16:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsminister esitas valitsuskabinetile jaanuari alguses memorandumi, kus tegi muu hulgas ettepaneku langetada valitsusliikmete maksimaalne arv 15-lt 11-le. Praegu on ülempiir sätestatud arvestusega, et valitsusse saaksid kuuluda peaminister ja 14 ministrit, kes töötavad 11 ministeeriumis.
Dokumendi kohaselt plaanitakse ministeeriumide loetelu valitsuse autonoomia laiendamise käigus aga seadusest välja võtta, mis annab võimaluse ministeeriumid paindlikult ümber korraldada, sealhulgas vähendada nii ministeeriumide kui ka ministrite arvu.
Memo järgi peetakse erialakirjanduses peamisteks kabineti suurust mõjutavateks faktoriteks nii parteidesisest kui ka -vahelist poliitikat, samas on tuvastatud seos ka parlamendi ja valitsuskabineti suuruse vahel.
«Arvestades rahvastiku ja parlamendi suuruse vahel esinevat korrelatsiooni, mõjutab valitsuse suurust kaudselt ka rahvaarv. Eestis näitab rahvaarv vähenemise tendentsi. Sellest tulenevalt peaksid vähenema ka riigikogu ja valitsuse koosseis,» seisis jaanuaris valitsuskabinetile esitatud memorandumis.
Dokumendis viidati vandeadvokaat Jüri Raidla ettepanekule vähendada riigikogu liikmete arvu 101-lt 71-le ning lisati, et samavõrra valitsuse liikmete arvu vähendades peaks valitsuse liikmete maksimaalne arv olema 11. Valitsemise üldise mahu vähendamise seisukohalt oleks tegu eeskuju loova sammuga, märgiti memorandumis.
Teise ettepanekuna soovitas justiitsminister arvestada valitsuse moodustamisel rahva mandaadiga, nõudes ministritelt kas varasemat parlamentaarset kogemust või valides ministreid otse riigikogu liikmete seast, nii et ministrid oleksid ühtlasi ka parlamendi liikmed.
«Valitsuse liikmete parlamendi liikmete hulgast valimise puhul on vajalik muuta ka põhiseadust, et võimaldada valitsuse liikme ameti ja riigikogu liikme ameti ühitamist sarnaselt Soomega. Sel juhul tuleb ümber korraldada ka parlamendi hääletustsükkel,» kirjutas Reinsalu jaanuari alguses.
Valitsuskabinet arutas kokku 12-leheküljelist memo veebruari keskel ning otsustas, et pakutud lahendused peab läbi töötama Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva Reinsalu juhitav töörühm, kuhu kuuluvad ka keskerakondlasest haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning sotsiaaldemokraadist siseminister Andres Anvelt. Napp nädal aega hiljem olid nii valitsuse liikmete arvu vähendamise kui ka riigikogu ja valitsuse liikme töö ühitamise ettepanek dokumendist välja jäetud.
Töörühm leidis, et valitsuse suuruse ülempiir tuleb jätta määratlemata ning riigikogu ja valitsuse liikme ameti ühitamise asemel otsida võimalusi valitsuse ja riigikogu tegevuse sidususe suurendamiseks.
Eelmisel nädalal valitsuskabinetile esitatud memorandumis oligi juba kirjas, et valitsuse liikmete arvule ülempiiri seadmine kujutab piirangut valitsuse enesekorraldusõigusele, sest kabinetiliikmete arv on oluline tegur koalitsioonikõnelustel, aga sellest sõltuvad ka valitsuse kujundatava poliitika tulemused.
Dokumendis viidati taas erialakirjandusele, kus peamiselt põhjendatakse ülempiiri seadmist vajadusega kabineti tegevust kontrollida ja koordineerida, kuid märgiti, et kuna ülempiiri kaotamisel otsustab ministrite arvu peaminister, siis peaks tema pädevusse kuuluma ka koordinatsiooniprobleemide tuvastamine ja lahendamine.
«Ka selle lahenduse juures säilib riigikogul kontroll valitsuse tegeliku suuruse üle, sest lõppastmes saab peaministrikandidaat oma volitused valitsuse moodustamiseks riigikogult,» seisis memos.
Ettepanek seada ministritele varasema parlamentaarse kogemuse nõue või nõue valida valitsuse liikmeid riigikogu liikmete seast ei vasta dokumendi kohaselt aga praegu ühiskonna ootustele.
Reinsalu ütles Postimehele, et tahab saavutada olukorra, kus riigireformi käigus suudetaks koomale tõmmata ka riigi tippinstitutsioone. Küsimus on tema sõnul vaid selles, kas seda on võimalik teha uue valitsuskorralduse kavaga – eelmisel nädalal kabinetile esitatud dokumendiga ei astuta tema sõnul tõesti nii pikka sammu, nagu ta soovis.
Samas jätkab justiitsminister enda kinnitusel kompromissi otsimist. Kabinet peaks valitsuskorralduse kava koostamise ettepanekuid uuesti arutama lähinädalatel.
Valitsuses arutlusel olevate valitsemiskorralduse muudatustega plaanitakse suurendada peaministri ja tema juhtimisel valitsuskabineti rolli mitut ministeeriumi puudutavate ja valdkonnaüleste küsimuste lahendamisel ning kehtestada seadusega vaid üldised raamid valitsemisalade määratlemiseks ja ministeeriumide moodustamiseks. Samuti soovitakse muuta ministeeriumide juhtimisskeemi, nii et poliitiline juhtimine oleks ministri, struktuuriüksuste igapäevase töö ja valitsemisala asutuste tegevuse korraldamine aga kantsleri pädevuses.