Presidendi valib seitsmeks aastaks valimiskogu? Opositsioon ei ole päri

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valimiskogu valis vabariigi presidenti.
Valimiskogu valis vabariigi presidenti. Foto: Erik Prozes ja Liis Treimann

Kui valitsuskoalitsiooni töörühma hinnangul võiks presidendivalimine olla edaspidi valimiskogu kätes ning president saaks korraga ametisse jääda seitsmeks aastaks, siis opositsioonierakonnad sellega ei nõustu.

Tänane Postimees kirjutas, et Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Isamaa ja Res Publica Liit on koostöös jõudnud plaanini, et tulevikus võiks presidenti valida vaid valimiskogu ning seda korraga seitsmeks aastaks, pärast mida president kohe enam uuesti kandideerida ei saaks.

Töörühma plaan on alles arutelufaasis ning selle elluviimiseks oleks tarvis muuta põhiseadust, milleks vaid koalitsiooni häältest ei piisa. Mida arvavad koalitsiooni ettepanekutest opositsioonierakonnad?

Reformierakonnal teine nägemus

Kalle Laanet. Foto: Peeter Langovits
Kalle Laanet. Foto: Peeter Langovits Foto: Peeter Langovits / Postimees

«Meil on täiesti oma nägemus,» ütles Reformierakonna ja riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Kalle Laanet. «Eesti on parlamentaarne riik ja presidenti peaks valima ikkagi riigikogu, mitte kohe valimiskogu. Meie rakendaksime sellist põhimõtet, et kõik kandidaadid valitaks ühel ajal ehk erinevate voorude vahel ei saaks enam uusi kandidaate juurde tulla. Nii näiteks oleks 45 päeva enne kandidaatide esitamise tähtaega kõik presidendikandidaadid teada ja samaaegselt oleksid teada ka valijamehed, et ka nemad saaksid tahtmise korral oma kandidaadid esitada,» selgitas ta.

Kõik kandidaadid oleksid tema sõnul siis kohe riigikogu esimeses valimisvoorus ja teise valimisvooru läheksid edasi kolm enim hääli saanud kandidaati. Ja kui riigikogu ei suuda presidenti ära valida, läheksid kaks kõige rohkem hääli saanud kandidaati edasi valimiskogusse ja seal valitaks siis president lihthäälteenamusega ära.

«Oleme arutanud ka seda, kas presidenti võiks valida üheks ametiajaks. See on iseenesest mõistlik mõte, sest kui president kandideerib ka teiseks ametiajaks, peab ta mingil ajahetkel jälle meeldima hakkama ja osalema kandideerimisprotsessis, mis võib tema edasist pädevust mõjutada,» rääkis Laanet. Samas ei ole Reformierakond veel otsustanud, kas presidendi ametisoleku aeg võiks olla jätkuvalt viis või tõesti seitse aastat.

Tõenäoliselt esitab erakond eelnõule muudatusettepanekud või algatab oma eelnõu. Reformierakonna juhatus arutab seda küsimust lähiajal.

Vabaerakond oodanuks kaasamist

Andres Herkel. Foto: Liis Treimann
Andres Herkel. Foto: Liis Treimann Foto: Liis Treimann / Postimees

Vabaerakonna esimehe Andres Herkeli hinnangul pole plaan presidendi seitsmeaastasest ametiajast ja vaid üks kord kandideerimisest hea mõte. «Seitse aastat on liiga pikk periood ja üldiselt demokraatliku korraldusega riikides nii pikki perioode ette ei võeta.»

Herkel rääkis, et mõned riigid kipuvad presidendi ametiaegade pikkusi venitama pikemaks kui Eestis. «See kaks korda viis aastat, ma ei näe selles probleemi,» sõnas ta. «Ikka tekib näiteid, kus teine ametiaeg jääb kuidagi kehvemaks või mitte enam nii hoogsaks kui esimene, kuid see ei sunni seda poolt asjast muutma.»

Herkel ütles, et Vabaerakond ei ole kujundanud seisukohta presidendi valimise kohta ainuüksi valimiskogus. «Ma ei tahaks asuda ka sellele seisukohale, mis eelmisel sügisel oli, et valimiskogu justkui a priori on iseenesest demokraatlikum kui riigikogu, aga kindlasti võib selle üle mõelda, mis optimaalsem lahendus on.»

Ta lisas, et Vabaerakond on esitanud oma muudatusettepaneku, mille sisu on, et kui riigikogu ei suuda presidenti valida, siis valimiskogu peaks tingimata tulemuseni jõudma. «Et ei läheks nii, nagu eelmisel aastal ehk siis need tühjad sedelid ei läheks arvestusse ja teadlik läbikukutamine õnnestuks ära hoida,» selgitas ta.

«Kahest mõttest tundub esialgu võõram see seitsme aasta plaan, teise osas võib arutada,» kommenteeris Herkel. «Muidugi oodanuks kaasamist lubanud valitsuselt seda, et nad nende seisukohtade kujundamisse oleks kutsunud kõik erakonnad kohe,» lisas ta.

EKRE sisulist muutust ei näe

Mart Helme. Foto: Sander Ilvest
Mart Helme. Foto: Sander Ilvest Foto: Sander Ilvest / Postimees

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Mart Helme ütles, et pole nõus koalitsiooni kummagi ettepanekuga, sest erakond pooldab seda, et presidendi saaks valida rahvas.

«Me näeksime sel juhul tõsiseid presidendikampaaniaid, kus tõsiselt arutatakse teemasid, nagu me tegelikult möödunud aastal nägime,» rääkis Helme.

«Kuus kandidaati käisid väga räige kadalipu läbi, meilt taheti teada nii sisepoliitika, välispoliitika, majanduspoliitika kui sotsiaalpoliitika kohta ja me valmistasime end nende seisukohtade esitamiseks ette, aga siis tuli teistsugune asi ja ei küsinud keegi praeguselt presidendilt, mida ta arvab sellest, teisest või kolmandast asjast, vaid tehti ära ja kogu lugu,» jätkas ta ja nentis, et taoline lahendus ongi «tagatubade kokkulepe», mida otsevalimised väldiksid.

Helme hinnangul läheks presidendivalimine praeguste koalitsioonierakondade plaanide järgi edasi samamoodi nagu praegu ning nimetatud plaanide taga näeb Helme vaid puru silma ajamist. «Avalikkusele püütakse jätta mulje, et ollakse vigadest õppinud ja et püütakse olukorda parandada, aga tegelikult üritatakse vältida seda, et presidendivalimised läheksid rahva kätte,» rääkis ta. «Põhimõtteliselt jääks presidendivalimine ikka erakondade tagatubade kokkulepete tallermaaks ja sellist asja me ei toetaks.»

Nestor: kindlasti kaasame ka opositsioonierakonnad

Presidendi valimiskorra muutmist arutava valitsuskoalitsiooni töörühma liige, riigikogu spiiker Eiki Nestor (SDE) ütles, et praegu on tegemist siiski kõigest ideekavandi mitte eelnõuga ning kindlasti tuleks arutellu kaasata ka opositsioonierakonnad.

«Ettepanekud sündisid ühes valitsuskoalitsiooni töörühmas heas lootuses, et ehk leiavad need toetust. Me lihtsalt tundsime, et keegi peaks otsa lahti tegema,» lausus Nestor.

Tema sõnul ei ole antud juhul kindlasti mõtet esitada koalitsiooni eelnõu, vaid mõistlik oleks, kui asja võtaks arutada näiteks põhiseaduskomisjon. Esmane ülesanne ongi tema sõnul anda ideekavand parlamendi fraktsioonidele arutada, ent kas konsensus saavutatakse tulevikus enne eelnõu esitamist või läbirääkimiste käigus, on juba iseküsimus.

Kuupäevaliselt pole Nestori sõnul veel järgimisi kohtumisi kindlalt paika pandud. «Arvan, et pikalt ei peaks sellega ootama, sest muidu läheb eelmise sügise nigel seis inimestel meelest ja võib-olla nad ei pea selle teema arutamist enam nii oluliseks. Ja ega sel riigikogul pole ka enam nii palju aega jäänud, ainult kaks aastat,» lisas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles