Riigiteede liiklussagedus kasvas aastaga ligi viis protsenti
9. märts 2017, 12:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/03/09/6424739t1h9743.jpg)
Eelmise aasta liiklusloendustulemuste põhjal kasvas keskmine liiklussagedus riigiteedel võrreldes tunamullusega 4,5 protsenti.
Kui 2015. aasta liiklusloendustulemuste andmetel oli keskmine liikusssagedus riigiteedel keskmiselt 895 autot ööpäevas, siis mullu tõusis see 935 autoni ööpäevas, teatas maanteeamet.
Mullu oli põhiteede aasta keskmine liiklussagedus 5033 autot ööpäevas, tugiteedel 1532 autot ööpäevas ja kõrvalteedel 291 autot ööpäevas. Võrreldes tunamullusega kasvas liiklussagedus põhiteedel, tugiteedel ja kõrvalteedel vastavalt 4,7 protsenti, 3,5 protsenti ja 5 protsenti.
Suurem liiklus on koondunud suuremate linnade või tööstuspiirkondade ümbrusse. Suurima liiklusega teelõik asub jätkuvalt Tallinna linna piiril Tallinn–Pärnu–Ikla maanteel, mille lõigul 13,0-13,8 kilomeetrit mõõdeti aasta keskmiseks liiklussageduseks 31 760 autot ööpäevas. Teised suurema liiklusega teelõigud on Tallinn–Narva maantee kilomeetrid 9,2-11, kus sõidab 29 270 ja Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel kilomeetrid 5,5-8,6, kus sõidab 23 143 autot ööpäevas.
Liiklussagedus on põhiteedel viimase kümne aasta jooksul kasvanud keskmiselt 20 protsenti. Suurema liiklussagedusega maanteedest on liiklussagedus enim ehk 32 protsenti kasvanud Tallinna ringteel ja madalaim kasv ehk 5 protsenti on olnud Tallinn–Paldiski maanteel.
Püsiloenduspunkte on Eestis 97, millest 59 asuvad põhiteedel, 35 tugiteedel ja 3 kõrvalteedel.