Gruusia sõjapõgenikele saadetud abist jätkub vähestele

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gori põgenikelaagris elav naine. Pilt on tehtud 9. septembril.
Gori põgenikelaagris elav naine. Pilt on tehtud 9. septembril. Foto: AFP / Scanpix

Gruusia sõjapõgenike olukorra uuringu kohaselt pole enamik neist saanud muud materiaalset abi peale ajutise peavarju, toiduabi on jagunud vaid ühele kolmandikule.

Eesti sotsioloogid viisid septembri keskel Gruusias läbi küsitluse, kus uuriti Vene-Gruusia sõjalise konflikti tagajärjel oma senisest kodust lahkuma pidanud inimeste olukorda.

Selle uuringu kohaselt on enam kui kaks kolmandikku sõjapõgenikest kaotanud relvakonflikti tagajärjel kogu oma vara, selgub täna tutvustatud uuringu tulemustest.

Seega on põgenike näol tegemist inimestega, kellel tuleb oma elu nullist peale uuesti üles ehitada. Samas on 62 protsenti põgenikest pärit piirkondadest, kuhu neil ei ole enam võimalik tagasi pöörduda.

Kaks kolmandikku põgenikest pole saanud mingisugust muud materiaalset abi peale ajutise peavarju.

Gruusiale saadetud humanitaarabist on põgenikud kõige enam saanud hügieeni- ja esmatarbekaupu ja toiduaineid. Siiski on ka seda abi jätkunud maksimaalselt vaid igale kolmandale.

Magamisriideid on saanud iga seitsmes põgenik, ravimeid aga on jagunud igale üheteistkümnendale põgenikule.

Lasteriideid, koolitarbeid, mänguasju on saanud vaid paar protsenti abivajajatest. Sama palju on põgenike seas ka neid, kes on saanud mõne hädavajaliku mööblieseme, nagu voodi, kapp, tool.

Kuigi sõjaline konflikt on lõppenud, vajab enamik põgenikke jätkuvalt toiduabi ja riideid, samuti on puudu hügieenivahenditest.

Paljudel põgenikel, kes on majutatud koolimajadesse ja lasteaedadesse, puudub võimalus isegi duši all käia, rääkimata saunast. Sooja toitu saavad need põgenikud, kes asuvad Gori telklaagris.

Valdaval põgenikemassil, kes paiknevad Thbilisi koolides ja lasteaedades, on vähe võimalusi saada sooja toitu.


Enamik sõjapõgenikke vajab abi nii uue elu- kui ka töökoha leidmisel, ligi 40 protsenti lastega peredest vajab ka koolikohta uues asukohas.

Materiaalseid kahjusid kandsid Vene-Gruusia konflikti pärast peaaegu kõik ehk 93 protsenti põgenikest. Ligikaudu iga kuues sõjapõgenik oli sõjas kaotanud mõne oma pereliikme või lähedase inimese.

Enam kui kaks kolmandikku tundsid kedagi, kes oli sõjas surma saanud, olgu selleks siis sõber, töökaaslane või lihtsalt tuttav. Seitse protsenti inimestest olid saanud tervisekahjustusi, selle alla käivad nii haavatasaamine kui ka naiste puhul vägistamisjuhtumid.

Sotsioloogid Iris Pettai ja Helve Kase tegid septembris Gruusias 101 intervjuud sõjapõgenikega ja küsitlesid 206 põgenikke abistanud arsti, psühholoogi, sotsiaaltöötajat, riigiametnikku, õpetajat ja noortetöötajat.

Sotsioloogiline uurimus selgitas muu hulgas senise abisüsteemi puudusi ja seda, millist abi saaks Eesti põgenikele jätkuvalt anda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles