Galerii: minister Reinsalu kutsus Postimehe artikli peale kokku ümarlaua

Täna keskpäeval kogunes justiitsministeeriumis minister Urmas Reinsalu algatusel ümarlaud, et rääkida laste ja vanemate suhtluskorda puudutavatest probleemidest.

Tänase ümarlaua ajendiks oli möödunud nädalal Postimehes ilmunud lugu, kus ühele emale on mõistetud kümnete tuhandete eurode eest sunniraha, kuna ema takistavat isa ja lapse kohtumisi. Võla katteks ähvardas kohtutäitur maha müüa korteri, kus laps elab.

Ümarlauale olid kutsutud õiguskantsleri, kohtutäiturite, kohtute, advokatuuri ja sotsiaalministeeriumi esindajad. Samuti lastekaitse liidu ja perelepitajate ühingu esindajad. Arutati täitemenetlusega seotud kitsaskohti – kuidas peaks riik sekkuma, kui vanemad vabatahtlikult lapsega suhtlemist reguleerivat kohtulahendit ei täida. Eriti olukorras, kus lapsega koos elav vanem ei võimalda lahus elaval vanemal lapsega suhelda. 

Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus ütles pärast arutelu, et suurt süsteemimuudatust ei saa üleöö teha, ent mõni kiirem muutus võib siiski juba praegust olukorda paremaks muuta. 

«Kehtivas õiguses on kitsaskohad,» nentis Niklus. Näiteks võiks täitemenetluse seadustikus täpsustada, mida ikkagi oodatakse kohtutäiturilt, kes peab hoolitsema selle eest, et üks vanem täidaks kohtumäärust ja võimaldaks teisel vanemal vastavalt sellele oma lapsega kohtuda. Näiteks võib praktikas ette tulla olukord, kus kohtumäärus ütleb, et laps peab isaga kohtuma teisipäeviti, kuid laps ütleb ühel teisipäeval, et ta ei taha täna kohtumisele minna. «Täituril ei ole õiguslikku alust keelduda asja täitmisest, aga ta ei tohi ka jõudu kasutada. Mida siis saab täitur teha?» tõi Niklus näite täpsustamist vajavast punktist.

Õiguskantsler osutas juba 2015. aastal, et lapsega suhtlemise vaidlusi reguleeriv täitemenetluse paragrahv ei lase täituril seada esikohale lapse huve ja keelduda täitetoimingust. 

«Vanemaga suhtlemine on lapse õigus ja mitte kohustus, mistõttu tuleb leida senine parem tasakaal omavahel vaidlevate vanemate ja lapse õiguste tasakaalustamiseks,» ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. 

Samuti tuleks seaduses täpsustada, mis on lastekaitsetöötaja roll, keda täitur võib endaga kaasa võtta. Ka oleks vaja täpsustada, millal ikkagi oleks õige lapsevanemale määrata sunniraha. 

Pikemas perspektiivis oleks aga vaja suurt süsteemimuutust, et tülis lapsevanemad saaks abi ja nõu mujalt kui kohtust. 

Nikluse sõnul tuleb selliste vaidluste lahendamisse kaasata mitmeid spetsialiste, kes nõustavad, pakuvad erinevaid lahendusi, püüavad ka lepitada. «See on pikema perspektiivi küsimus, sest inimesi, kes oleks erinevates küsimustes pädevad, ei ole palju. Alustades lähisuhtevägivalla probleemidega ja lõpetades lastepsühholoogidega,» rääkis Niklus.

«Praegu on probleem selles, et puudus on eelkõige üle-eestilistest teenusest ning puudu on ka vajalik õiguslik keskkond, mis suunaks vanemaid just sellist protseduuri kasutama,» lisas Reinsalu.

Reinsalu rõhutas, et alles pärast seda, kui vanemad on läbinud nõustamise, lepitamise või muu sarnase menetluse ning nad ei ole selle raames suutnud omavahel kokku leppida, oleks põhjust pöörduda kohtu poole. «Kohus võiks ja peaks olema kõige viimane instants, kes määrab lapse suhtluskorra kindlaks. Seejuures on kindlasti vajalik, et kohtul oleks võimalik kaasata asjatundjaid, kes aitaksid tal välja selgitada lapse tegeliku soovi ja vajaduse vanemaga suhtlemisel,» lisas Reinsalu. 

Sotsiaalministeerium soovib suurendada perelepitusteenuse kasutamist, mis keskendub hooldusõiguse, suhtlusõiguse ja lapse ülalpidamisega seotud küsimustele. Selle eesmärgiks oleks jõuda kokkulepeteni.

«Aga see projekt ka alles käivitub ja inimesi hakatakse välja koolitama,» rääkis Niklus.

Justiitsministeerium kaardistab hetkel süstemaatilised probleemid ning analüüsib võimalusi kohendada kehtivat süsteemi nii, et oleks suuremal määral tagatud lapse õiguse ja soovidega arvestamine ning teiste osaliste õigused ja kohustused. Algatatakse täitemenetluse seadustiku täpsustamine selles osas, mida kohtutäitur saab või võib suhtluskorra lahendi täitmisel teha.

Statistikaameti andmetel on lahutuste arv viimastel aastatel kasvanud ning 2015. aastal lahutati Eestis 3382 abielu. Enam kui pooltel lahutavatest paaridest on vähemalt üks alaealine laps. Kuigi enamasti lahutavad paarid, kus kasvab vähem lapsi, on ka viie ja enama ühise alaealise lapsega lahutavaid paare. Enamikes lahutavates peredes on kuni kaheksa aastased lapsed.