Euroopa Parlamendi saadikud saatsid koalitsiooniläbirääkimiste juhtidele avaliku pöördumise, milles nad kutsuvad osapooli üles arutama ka Eesti ja teiste Balti riikide transpordiühenduste väljaarendamine Euroopasse.
Euroopa Parlamendi saadikud utsitavad uut valitsust raudteega tegelema
17. märts 2011, 11:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pöördumises, millele on allkirja andnud juhitakse Reformierakonna juhi Andrus Ansipi ning Isamaa ja Res Publica Liidu liidri Mart Laari tähelepanu Rail Baltica tulevikule.
«Peame oluliseks, et Rail Baltica kohta oleks sõlmitavas koalitsioonilepingus eraldi punkt, mis käsitleks antud projekti edasist konkreetset arengut ja ajakava,» kirjutasid saadikud.
Saadikute sõnul hakkab 2013. aastast kehtima Euroopa Liidu uus finantsperspektiiv, mistõttu peaks lähiajal moodustatav uus Eesti valitsus olema Rail Baltica projekti eestvedajaks ning tagama, et kõnealune projekt saaks tegusa ja perspektiivse lahenduse.
«Tegemist on ajaloolise väljakutse ja võimalusega,» väidetakse ühisavalduses.
Parlamendi esindajad lisasid oma kirjas, et kaks aastakümmet pärast Eesti, Läti ja Leedu riikliku iseseisvuse taastamist püsivad põhijoontes edasi nõukogude-aegsed transpordivõrgud ja maismaaühendus Euroopa põhiosaga on ebarahuldav.
«Balti riigid on niihästi Euroopa Liidu kui ka NATO liikmed, samas ühendab maismaatransport meid endiselt eelkõige Venemaaga,» kirjutati pöördumises. «Nii Balti riikides kui ka väljaspool leidub mõjukaid jõude, kes soovivad senise olukorra jätkumist. See pole Balti riikide ja seal elavate rahvaste huvides.»
Pöördumisele andsid allkirja Zigmantas Balcytis, Tunne Kelam, Bogusław Liberadzki, Kristiina Ojuland, Siiri Oviir, Ivari Padar, Vilja Savisaar-Toomast, Indrek Tarand ja Roberts Zile.
Pöördumise täistekst
«Arvestades 6. märtsil toimunud Riigikogu valimistetulemusi pöördume meie, Euroopa Parlamendi liikmed, Teie kui tulevase peaministri poole ettepanekuga võtta koalitsioonikõneluste programmi kindlasti Eesti ja teiste Balti riikide transpordiühenduste väljaarendamine Euroopasse. Täpsemalt on küsimus Rail Baltica tulevikus.
Peame oluliseks, et Rail Baltica kohta oleks sõlmitavas koalitsioonilepingus eraldi punkt, mis käsitleks antud projekti edasist konkreetset arengut ja ajakava.
Kuivõrd 2013. aastast hakkab kehtima Euroopa Liidu uus finantsperspektiiv, leiame, et lähiajal moodustatav uus Eesti valitsus peab olema Rail Baltica projekti eestvedajaks ning tagama, et kõnealune projekt saaks tegusa ja perspektiivse lahenduse.
Tegemist on ajaloolise väljakutse ja võimalusega. Kaks aastakümmet pärast Eesti, Läti ja Leedu riikliku iseseisvuse taastamist püsivad põhijoontes edasi nõukogude-aegsed transpordivõrgud. Maismaaühendus Euroopa põhiosaga on ebarahuldav.
Balti riigid on niihästi Euroopa Liidu kui ka NATO liikmed, samas ühendab maismaatransport meid endiselt eelkõige Venemaaga. Nii Balti riikides kui ka väljaspool leidub mõjukaid jõude, kes soovivad senise olukorra jätkumist. See pole Balti riikide ja seal elavate rahvaste huvides.
Paraku puudub kolmel riigil siiani selge tegevuskava ja omavaheline koordinatsioon olukorra muutmiseks.
Eesti on geograafiliselt Euroopa ääremaa. Kaasaegsete transpordiühenduste piiratus süvendab eraldatust Euroopa südamest veelgi.
Väidetakse, et põhja-lõuna suunal pole ega tule piisavalt reisijaid ning kaupu. See väide pole põhjendatud, kuivõrd põhiosa Balti riikide kaubavahetusest toimub EL liikmesriikidega, samuti sõidavad Eesti, Läti ja Leedu elanikud esmajoones Euroopasse.
Lisaks tuleb arvestada Eesti ja teiste Balti sadamate kaudu kulgeva Euroopa-suunalise kaubaveo kasvavat potentsiaali. Seda osutab tõsiasi, et põhja-lõuna suunaliste kaubamagistraalide väljaarendamisest ja nende ulatuslikumast kasutamisest on huvitatud ka Soome majandusringkonnad.
Põhja-lõuna suuna väljaarendamine on vajalik esmajoones Eestile, Lätile ja Leedule endale. See aitaks märksa tõhusamalt ära kasutada meie geograafilist positsiooni ja siinsete sadamate potentsiaali, avades kiiremaid ja mugavamaid reisimisvõimalusi Balti riikidest Kesk- ja Lõuna-Euroopasse ning soodustades viimatimainitud piirkondadest lähtuvaid turismivooge Baltikumi.
Rail Baltica ja Via Baltica väljaarendamises tuleb näha Balti riikide euroopaliku koostöövõime proovikivi.
Tänane Rail Baltica raudteeprojekt edeneb Eestis, Lätis ja Leedus erineva kiirusega. Kipub jääma mulje, et Balti riigid tervikuna pole sellest kui regionaalsest tervikprojektist sisuliselt huvitatud ning et Rail Balticaga tegeldakse rohkem iga eraldi riigi infrastruktuuri moderniseerimise perspektiivis.
Kolme Balti riigi raudteedel on endiselt kasutusel ainult 1520 mm rööpalaius Euroopa ja Hiina 1435mm laiuse asemel.
Paraku on ka Via Baltika tänaseks omamoodi varjusurmas. Sellegi magistraali osas jääb vajaka terviklikust käsitlusest, kusjuures iga riik üritab moderniseerida oma erinevaid maanteelõike lähtudes valdavalt siseriiklikest huvidest.
Läänemere piirkonna tulevikku suunatud Baltic Rail - et teha vahet Rail Baltica kui praegu ametliku TEN-T projekti ja meile nii vajaliku regiooni terviknägemuse vahel - peaks lähtuma eesmärgist ühendada Balti riigid kaasaegse, kiire ja hästi toimiva raudteeühenduse kaudu Euroopa südamega.
See eeldab Eesti, Läti ja Leedu valitsuste tõhusat ja pikale perspektiivile orienteeritud koostööd, mille aluseks on kõnealuse projekti majandusliku ja strateegilise tähtsuse mõistmine.
Baltic Rail annab uusi võimalusi rahvusvaheliste kaubavoogude põhja-lõuna suunalisele liikumisele ning avardab oluliselt Balti riikide elanike reisimisvõimalusi.
Projekt peaks lähtuma Euroopa rööpmelaiusega raudtee ehitamise põhimõttest ning selleläbi siduma Balti riigid ühtse Euroopa transpordikoridoridega.»