/nginx/o/2017/03/10/6432289t1h67a4.jpg)
Kuigi müntide eluiga on paberrahast märksa pikem, kipuvad sendid käibelt kaduma. Esimest korda pärast euro tulekut oli vaja täiendada suuremate müntide varusid.
Sendinappuse ennetamiseks vermitakse münte juurde (2)
12. märts 2017, 14:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ühe-, kahe- ja viiesendiseid münte kasutatakse peamiselt vahetusrahana, inimesed eelistavad neid münte hoida hoiukarpides või mujal, mistõttu need tavapärase ringluse kaudu Eesti Panka tagasi ei jõua,» selgitas Eesti Panga pressiesindaja Ingrid Mitt.
Kuna vahetusrahana on kõigi nimiväärtusega mündid sularahatehingutes vajalikud, siis on aeg-ajalt vajalik mündivarusid täiendada. Miti sõnul täiendavad keskpangad üldiselt kõige rohkem väikese nimiväärtusega mündivarusid.
«Eesti Pank täiendas ühe- ja kahesendiste varusid kolmandat korda, kuid viie- ja 20sendiste varu täiendame esimest korda peale eurole üleminekut,» ütles Mitt. Uued mündid jõudsid ringlusse 7. märtsil. Eesti euromüntide kujundus on samasugune nagu seni ringluses olevatel müntidel, erandiks on vaid mündil olev aastaarv 2017. Mündid on vermitud Soome Rahapajas
Eesti Pank laskis vermida üheksa miljonit ühesendist, neli miljonit kahesendist, 4,55 miljonit viiesendist ja 3,25 miljonit 20-sendist. Vermitud müntide koguväärtus on 1 047 500 eurot.