Rahvusraamatukogu juht Janne Andresoo avab reedel raamatukogu harulduste kogu näitusesaalis väljapaneku «Raamatuid hävinud Narva Jaani kirikust».
Rahvusraamatukogus avatakse väljapanek «Raamatuid hävinud Narva Jaani kirikust»
10. märts 2017, 19:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näitus Narva Jaani kiriku raamatukogust tutvustab kultuurinähtust, mis kunagi oli Eestile väga oluline, aga tänapäeval unustusse jäänud, teatas rahvusraamatukogu pressiesindaja.
Näitusel on väljas sadakond Narva kirikuraamatukogule kuulunud teost 16.–18. sajandist. Nende hulgas on Piibleid, Vanu ja Uusi Testamente, Martin Lutheri, Rotterdami Erasmuse ja Philip Melanchthoni teoseid. Rohkesti leidub ka narvalaste dateeritud sissekirjutustega raamatuid, mille hulgas on palju haruldusi ning huvitavaid gravüüre. Leidub ka kauneid renessanss- ja kullatud mustriga nahkköiteid.
Kirikuraamatukogu säilimisele on aidanud kaasa õnnelikud juhused. Viimases sõjas, eriti 1944. aasta lahingutes, hävis peagu kogu Narva vanalinn. Enne sõda oli Narvas 12 kirikut, alles jäi vaid kaks. Hävis ka saksa luteri kogudusele kuulunud Narva Jaani ehk Püha Johannese kirik, üks tähtsamaid Narva arhitektuurimälestisi, ehitatud aastail 1641–1651. Rootsi kogudusele ehitatud kirik anti 1733. aastal Põhjasõja ja võimuvahetuste tõttu kirikuta jäänud saksa kogudusele.
Kirikuhoone sai koduks ka raamatukogule, mille alged kogudusel juba olemas olid. Nagu näitavad endiste omanike sissekirjutused, täiendati 18. sajandil kogu eriti aktiivselt. 19. sajandil liideti sellega kõrvalmajas tegutsenud linnakooli raamatukogu, arvatavasti seoses kooli tegevuse lõpetamisega 1843. aastal.
Sõjatules hävisid küll sajandite jooksul Narva Jaani kirikusse kogutud kunsti- ja kultuuriväärtused, kuid raamatukogu oli juba Tallinnas. Kuna kirik oli saanud suurtükitules kannatada ka Vabadussõjas, toodi kirikus leidunud raamatud kultuurivarade kaitse komisjoni eestvõttel 1919. aastal Tallinna. Pärast sõda sattus vaimulik raamatukogu rahvusraamatukokku. Praegustel andmetel on rahvusraamatukogu harulduste kogus hoiul 2770 16.–18. sajandil ilmunud, kirikuraamatukogule kuulunud trükist 1385 köites.
Näituse on koostanud Sirje Lusmägi ja kujundanud Inga Heamägi.
Avamisele eelneb kell 14 Milleri salongis seminar, kus esinevad ajaloolased Enn Küng ja Piret Lotman ettekannetega Narva elanikkonnast ja kirikuelust Rootsi ajal.