Ene Ergma Peeter Tulvistest: meie vahel oli väga hea sõprus, mis täna kahjuks katkes

Karel Reisenbuk
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ene Ergma ja Peeter Tulviste.
Ene Ergma ja Peeter Tulviste. Foto: Peeter Langovits

Riigikogu kauaaegne esimees, akadeemik Ene Ergma meenutab head sõpra Peeter Tulvistet kui piiritult säravat isiksust.

Tulviste ja Ergma said tuttavaks Moskva ülikoolis, kus eestlased omavahel väga tihedalt suhtlesid. «Me olime siis väga toredad noored inimesed, kes käisid koos kui inimesed, mitte selle järgi, et kes millises teaduskonnas õppis. Peeter oli juba siis hästi lõbus ning temaga oli väga tore koos olla. See oli üks tore-tore aeg, mis pani aluse väga pikaaegsele sõprusele. Me ei pidanud olema kogu aeg koos, kuid meie vahel oli siiski väga hea sõprus, mis täna paraku katkes,» meenutas Ergma Tulvistega kohtumist.

Ergma sõnul oli imetlusväärne Tulviste kodanikujulgus, mis väljendus näiteks «40 kirjale» allakirjutamises. «Mitte kõik ju ei teinud seda,» tõdes Ergma. Ta meenutab vaimustusega Tulviste kindlameelust võtta üle Tartu Ülikooli juhtimine ülirasketel aegadel. «Ülikooli on hea juhtida siis, kui kõik on juba paika pandud, kuid ülikooli juhtida siis, kui midagi paigas pole ja keegi ei tea, mis järgmine päev toimub, on väga raske. Selleks pani Peeter sinna väga-väga palju jõudu ja võib-olla ka osaliselt oma tervist,» rääkis Ergma.

«Ta jõudis igale poole – poliitikasse ja Riigikogusse, kus ta oli küllaltki pikalt minu pinginaaber. Isegi siis, kui me polnud alguses ühises erakonnas, siis leidus tema kõrval kogu aeg tühi koht, kuhu ma alati istusin. Me saime üksteisega alati väga toredalt läbi,» meenutab Ergma lahkunud kaasteelist.

Ergma sõnul oli Tulviste särav ja huvitav inimene, olles näiteks väga suur bibliofiil. «Ta käis igal pool raamatuid otsimas ning mitte ainult endale, vaid on ka küllaltki palju raamatuid, mida ta minule oli leidnud – vanu raamatuid astronoomiast, mida ma iialgi poleks viitsinud ise otsima minna. On väga kahju, et niisugused inimesed meie hulgast lahkuvad. Liiga vara läks, liiga vara,» lausus Ergma sõpra meenutades.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles