Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Fotod ja video: kohus mõistis Eesti-Saksa lende pommiga ähvardanud vene aktivisti vangi

Viimati täiendatud 14.24!

6
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Harju maakohtus mõistis mullu suvel islamiäärmuslaste nimel Eesti-Saksa lendudele pommiähvarduse teinud kohaliku vene aktivisti Vladislav Pällingu (33) kokkuleppemenetluses süüdi ja määras talle nelja kuu pikkuse reaalse vangistuse.

Täna keskpäeval astus Pälling kokkuleppemenetluse korras kohtu ette, süüdistatuna avaliku korra raskes rikkumises, mille eest on ette nähtud kuni viieaastane vangistus.

Mõni tund hiljem kuulutas kohus otsuse, millega mõistis mehe süüdi ja karistas teda vastavalt kokkuleppele kahe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega, millest tal tuleb reaalselt ära kanda neli kuud. Ülejäänud karistusaeg tuleb tal kanda tingimisi kolme ja poole aasta pikkuse katseajaga.

Pälling viibis vahi all 2. veebruarist, seega saadeti ta vanglasse tagasi.

Vangistusega nõus

Kohe kohtuistungi alguses küsis kohtunik, kas Pälling mäletab sõlmitud kokkulepet. Pälling kinnitas, et mäletab ega ole sellest taganenud.

Seejärel luges prokurör Triinu Olev ette süüdistuse, mis nägi ette pikemat karistust, kuid kokkuleppe korras küsis ta süüdistatavale kahe ja poole aasta pikkuse vangistust, millest neli kuud tuleks kohe reaalselt ära kanda.

Seepeale uuris kohtunik Pällingult, kas too mõistab kokkuleppe sisu ja oskab selgitada, milles see seisneb. Pälling kinnitas, et mõistab ja lisas, et ei tohi katseajal uut tahtlikku kuritegu toime panna.

Kohtunik küsis veel temalt, kas ta on vanglakaristusega nõus. «Loomulikult,» vastas süüdistatav. Sellele vastas kohtunik iroonilise küsimusega, kas Pälling ei taha siis juba pikemalt istuda kui neli kuud – pikem istumine, paremad mõtted. Ent Pälling ja tema kaitsja Urmas Simon pidasid siiski paremaks senise kokkuleppe juurde jääda.

Pärast istungit selgitas Simon, et Pällingu tegevus tulenes tema eelnevast tööst Tallinna lennujaamas ning ta sai oma identiteedi varjamiseks ideid välismaistest sarjadest ja filmidest. Kaitsja lisas, et Pälling on mõistnud oma teo tõsidust.

Ka prokurör Triinu Olevi hinnangul tasub Pällingu teo motiive otsida just tema varasemast tööst lennujaama turvakontrollis. Õigemini sellest, et 2016. aasta alguses lõpetati seal temaga töösuhe.

Tabamiseks kulus üle poole aasta

25. juuli öösel kella kahe paiku helistas Tallinna lennujaama ning kaitsepolitseisse end Daeshi liikmeks kutsuv mees, kes teatas kavatsusest õhkida nädala jooksul Tallinnast Saksamaale suunduv lennuk. Kohe pärast telefonikõne saamist kontrollis politsei täiendavalt Tallinna lennujaama ja väljuvate lendude ohutust.

Reeglina tabatakse Eestis pommiähvarduste tegijad kiiresti, kuid Pällingu tabamiseks kulus kaitsepolitseil üle poole aasta. Ehkki inglise keeles rääkinud mees kasutas siinset mobiiltelefoninumbrit ja kõne oli võetud Eesti territooriumilt, osutus tema isiku kindlaks tegemine keeruliseks.

Pälling oli teinud kõik selleks, et oma isiku ilmsiks tulekut takistada. Asja tegi keeruliseks see, et telefonikõne oli tehtud inimrohke asustusega elurajoonist.

Tallinnas elav Pälling peeti kinni alles tänavu 2. veebruaril ning ta tunnistas oma teo üles.

Loe lisaks: Saksa lennukit ähvardas pommiga vene aktivist

Tagasi üles