Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

«Radari» video: kas pagulased hävitavad Rootsi heaoluühiskonna?

24
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Radar | FOTO: Kuvatõmmis videost

«Radar» veetis viis päeva Rootsi kõige kurjakuulutavamates linnaosades, intervjueeris Malmö politseid ja kohalikke eestlasi, et leida vastus küsimusele, kas maailma parimaks heaoluriigiks kuulutatud Rootsi on pagulaskriisis.

Iga nädal ületab 15 000 elanikuga Stockholmi linnaosa Rinkeby uudiskünnist. 2010. aastal olid siin esimesed vägivaldsed rahutused, viimased aga möödunud nädalal. Rinkeby on saanud Rootsi immigratsioonipoliitika suutmatuse sünonüümiks. 90 protsenti siinsetest elanikest on muust rahvusest kui rootslased.

«Radar» veetis terve eelmise nädala Rootsis, et aru saada, kas Donald Trumpil on õigus öelda «vaadake, mis juhtus Rootsis». Kuidas Rootsi saab hakkama immigrantidega ning kas valgel inimesel on turvaline käia immigrantide linnaosades, seda «Radar» uurima sõitiski.

Läheme Rinkebysse teadmisega, et viimased korrad, kui siin kaameragrupid võttel on käinud, on alati rüseluseks läinud. Näiteks 2016. aasta märtsis sai siin tuupi Austraalia telesaate «60 minutes» võttegrupp. Jõudsime Rinkebysse esmaspäeva õhtul. Kehvalt valgustatud tänavatel liikusid ringi ainult tumedanahalised inimesed. Ka Eestis levivad uudised, et Rootsis on piirkonnad, kuhu politsei ei julge minna. On öeldud, et Rinkeby on üks neist. «Radari» silme all tiirutavad Rinkebys aga ringi kolm politseibussi. Igas ühes kuus kuni kaheksa politseinikku.

Kaameraga öösel Rinkebys filmimine võrduks õli tulle valamisega. Seepärast läheme Rinkebysse tagasi järgmisel päeval. Giidiks on Rootsi eestlaste liidu sekretär ja kunagine Linnahalli juht Taave Vahermägi, kes on Rootsis elanud alates 1991. aastast. Tema esimene elukoht siin oligi justnimelt kurikuulus Rinkeby.

«Kummastav on ennast alguses võõrana tunda. Aga üsna ruttu kohaned ära. Teatud aspektid on siin isegi turvalisemad kui Rootsi dominandiga äärelinnas, sest suur enamus neist naistest, kes siin elavad, tööl ei käi ja veedavad oma päevad kodus. Mis tähendab, et igapäevane naabrivalve on efektiivsem kui mõnes Rootsi piirkonnas, mis päevasel ajal päris tühjaks jäävad,» räägib Taave Vahermägi.

Taave kolis Rinkebysse aastal 1991 ja elas seal poolteist aastat. Olles ka ise sisserändaja, siis teab Taave omast kogemusest rääkida, kuidas Rootsi uustulnukaid vastu võtab.

«Piisas sellest, et ma pingutasin selle nimel, et rootsi keelt õppida. Seda hinnati kõrgelt ja see muutis kiiresti suhtumist ja sellest piisas paljuks.»

Shengeni riikidel kehtib põhimõte, et sisepiiridel inimeste dokumente ei kontrollita. Rootsi parlament Riksdag tegi aga üllatava erandi ja hakkas Taani ja Rootsi vahelisel Öresundi silla otsas kõikide sissetulnute dokumente kontrollima. Radar sõitis selle tee läbi ja veendusime, et tõepoolest peetakse kõik Taanist tulevad autod kinni ja kontrolliti ka meie isikuttõendavaid dokumente.

Tihedalt tiirutavad politseipatrullid, erakordne piirikontroll, uudised meedias. See kõik vihjab, et olukord Rootsis on päris tõsine. Selle lükkab ümber Malmö politsei asejuht Anders Wiberg, kes ütleb: «Mida me näeme, on see, et kriminaalsus langeb. Vähemalt see ei tõuse.» Kas see on probleemi eitamine? «Radar» on ise tunnistajaks ühe auto ja ühe garaaži süütamisele. Lisaks toimub selle viie päeva jooksul mitu tulistamist. Selleks, et suurendada turvatunnet, on Rootsis juba 11 aastat käimas projekt, kus linnaelanikud käivad kambakesi patrullimas.

Läksime Rootsi eestlase, Eevi Voitiga jalutama kella 22 paiku õhtul Malmö kriminaalsesse Lindgårdeni piirkonda. Eevi, kas uudised Rootsi kriminaalmaailmast panevad kulme ka kergitama? «Enam ausalt öeldes ei pane. Inimene harjub vist kõigega.»

Kas Malmös on ohtlik elada?

«Tegelikult ei ole,» vastab Voit. «Malmö on nii suur linn. Kindlasti on piirkondi, kus ei tahaks elada, aga mitte ainult kuritegevuse pärast vaid kultuuride erinevuse pärast. Kultuur on erinev. On palju asju, millest ma ei hakkakski aru saama ja ilmselt läheks paljude asjade pärast naabritega tülli. Näiteks aumõrvad - kui sugulased tapavad oma lapsi. Ei saa öelda, et ei visata Rootsis tüdrukuid rõdult alla. Visatakse küll. Mitte iga päev ja mitte väga palju. Aga üks on ka liiga palju. Aga kõik ei ole sellised. Minu sõprade hulgas on ka igasuguseid - moslemeid, asiaate. Täiesti toredad inimesed.»

Selleks, et rootsi immigratsiooniprobleemidest aru saada, tuleb kaart appi võtta. Kõige probleemsemad kohad on Stockholmi Rinkeby linnaosa, kus juba käisime. Taanit ja Rootsit ühendava silla tõttu Malmö, kus on elanikkonnast kolmandik immigrante ja mida kutsutakse Rootsi terrorismipealinnaks. Malmö immigrantide linnaosast Rosengard on pärit näiteks Osama Krayem, kes on vastutav Brüsseli terrorirünnakute eest. Probleemseks kohaks Rootsis on veel Göteborg ja eriti selle linnaosa Angered.

Göteborgis kohtume endise Eesti kaitseministri Hain Rebasega, kes õppinud ja elanud Göteborgis. Hain Rebas ütleb, et kuritegevus on tavalisemaks muutunud, aga need ei domineeri tänavapilti või eluolu.

«Tuleb öelda, et laskmised toimuvad omavahel. Konkureerivad banded, kes kõmmutavad üksteist maha, et jagada kriminaalset turgu. Kuna nad on amatöörid oma raskete relvadega, siis tulistavad nad lohakalt ja teised võivad pihta saada. Näiteks siin Biskopsgårdenis, kus me oleme, visati pool aastat tagasi käsigranaat korterisse ja see tabas surmavalt 4-aastast poissi,» räägib Tallinnas sündinud, kuid Göteborgis õppinud ja töötanud Hain Rebas, kes oli 1992-1993 Eesti kaitseminister.

Tagasi üles