Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Tapja kontoris - istumine!

VIDEO: kuidas kontoris trenni teha?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Kontoritrenn | FOTO: Liis Treimann

Hirm on moes – küll kardetakse suhkrut ja soola, hurjutatakse suitsetajaid, ähvardatakse alkoholimürkidega… Kõiges selles on terake tõtt. Kuid kõige hullem, mida inimene oma tervisele teha saab, on päevast päeva istuda. Ja seda teeb meist enamik! Kuidas pääseda istumisest tingitud terviseriskidest? Nõu annavad Ofiti juht Angela Aavik ja treener Kadri Carrico.

Arteri koosolek on kohe-kohe algamas, kuid seekord me niisama rääkimisega ei piirdu. Oh ei! Me teeme trenni! Testime, kuidas mõjub spetsiaalselt istuva eluviisiga kontoritöötajate tervise parandamiseks koostatud treening nimega Ofit. Ja mõjub nii mis mühiseb! Pärast hoogsat vehkimist, painutamist ja venitamist on meie arutelu tavalisest märksa elavam ja ideetihedam.

Kael kange? On mitu lihtsat harjutust, mis seda muret ennetavad. Arteri tiimile annab kontoritrenni Kadri Carrico / Liis Treimann

Tõele au andes tuleb tunnistada, et ajakirjanikul pole veel kõige hullemini tooli külge naelutav töö – palju on ringijooksmist, kohtumisi, sporti, seiklust ja sebimist. Aga siiski pole kirjutamiseks seni leiutatud tagumikutunde vältivat telepaatilist teed, mispidi mõtted lugudeks vormistada saaks, nii et istumisest ei pääse meiegi.

Kuid kõige hullem, mida inimene oma tervisele teha saab, on päevast päeva istuda. Ja seda teeb meist enamik!

Kadri Carrico sajab meie nõupidamisele nagu sõõm värsket õhku ja puhast positiivsust. Käsutab kõik püsti ja harjutust alga! Midagi keerukat pole tarvis teha, kavas on taastavad sirutused, venitused, painutused. Pisut massaaži, kõrvalestade mudimist, kontrollitud hingamist. Kaasa teha on lihtne, aga pinget maandav mõju on sama hästi kui kohe tunda. Otsemaid märkad, kuidas keha on tänulik, et saab liigutada ja selga sirutada ning viimaks pääseb istumise vintsutustest.

Ofiti särasilmne treener Kadri Carrico / Erakogu

Oleme eelnevalt kokku leppinud, et mingit trenniriietust tarvis ei ole. Nii on mul seljas kitsuke pliiatsseelik ja all 12 cm kõrged kontsad – no ma ei suuda lihtsalt vastu panna kiusatusele kõike väikese liialdusega võtta! Nüüd olen ise süüdi, et harkseisus venitustega kurja vaeva näen. Vähemalt on kolleegidel selle võrra lõbusam. Meie kontoritrennile saab igaüks video vahendusel ise kaasa elada, lisaks annab treener kolm väga kasulikku harjutust, mis lõdvestavad ülaselga ja kaela, maandavad pingest ja venitavad istumisest lössis jalalihased taas pikaks ja sihvakaks. Teed endale teene, kui igasse päeva viivukese võimlemispausi sokutad.

Arteri tiim teeb kõike innukalt kaasa, keegi ei viili ega virise. «Ofiti kontseptsioon ongi selline, et treener lihtsal astub kontorisse sisse ja tõmbab inimesed kaasa,» selgitab treener Kadri heatujuliselt. «Sõltumata soost, east või eelnevast treenitusest. See on liikumine terviseks – hoiab ära istumise halva mõju. Aga eks elu näitab, et nii mõnigi on saanud tõuke aktiivsemalt treenima hakata just Ofiti lühikeste, 15-minutiliste trennipauside tõttu.»

Tuuleveskid tööl – Arteri tiim teeb kontoritrenni kaasa, painutab agaralt ja sirutab tiibu. / Liis Treimann

Istumine on kohutav

Harjumine on üks hirmus asi – kui kõik teevad midagi ebaloomulikku, hakkame me seda loomulikuks pidama. Istumine on just sedasorti asi. Vaadakem karmile tõele näkku: hommikul istume ja sööme, siis istume autos ja nihkume kontorisse, töö juures istume usinasti terve päeva, õhtul taas lauas või diivanil. Lösutamine päeva ei päästa – üks istumine kõik! Isegi kui päeva lõpetab tund trennisaalis, on see üleüldise istumismaania foonil kui piisk meres, ebaproportsionaalselt vähe!

Mis meiega istudes siis juhtub? Ei midagi hullu? Vastupidi! «Istudes vereringe aeglustub, sellega koos ka hapniku transport. Seetõttu väsime kiiremini, meie keskendumisvõime kahaneb, mõtteerksus vaibub, seljalihased nõrgenevad,» kirjeldab Ofiti juht Angela Aavik uuringutele tuginedes. «Osa tööandjaid paneb üles liikumist õpetava postri, aga sellest pole mingit kasu. Inimesed istuvad endiselt. Innustaja-juhendaja aga suudab inimesed liikuma meelitada. Harjutused on väga täpselt läbi mõeldud ja treenerite ja tööfüsioterapeudiga konsulteerides koostatud – inimene tunneb kohe, et need aitavad tal end taas hästi ja reipana tunda.»

Ofiti juht Angela Aavik / Kert Kruusakivi

Enamikku haigusi on lihtsam ennetada kui arstida, ja istuva eluviisi ohtude puhul kehtib see eriti! Tark on lisada liikumispause igasse päeva. Pärast seda veerandtundi oled kordades erksam, rõõmsam ja produktiivsem. Tegime selle toimetuses omal nahal läbi ja töö lippas nagu lepase reega. Ehkki alguses oli muidugi natuke kohmetu tunne laua tagant välja ronida ja kõigi nähes ringutama hakata. Kes tunnetusse ei usu, võiks aluseks võtta faktid – pika istumisega häirub verevarustus, selga kogunevad pinged, üldine energiatase langeb. Eeskätt kannatavad ülaselg, kael, õlad ja käed – kontoritöötajatel on omad «kollektiivsed» terviseprobleemid, mille vastu arsti- ja massaažikabinetist abi otsitakse. Kuid püsivad lühikesed liigutamispausid päevas on see lihtne pill, mis päästab. «Oleme oma südameasjaks võtnud muuta kontoritöötajate elu liikuvamaks ja tervis paremaks,» selgitab Aavik. «Teadmisest, et peaks ju liigutama, ei piisa. Töötajate regulaarne juhendatud liikumine aga paneb asjad juhtuma! Tegutseme selle nimel, et ka Eesti tööandjad mõistaks liikumise vajalikkust ning hooliks oma töötajate tervise hoidmisest.»

Liikumatu loom sureb

Paljud usuvad, et kui kehakaaluga muret pole, ei ole vaja ka trenni teha. See kehtib üksnes juhul, kui teed füüsilist tööd või liigud niisama oma lõbuks palju. Vastasel juhul annad kehale lihtsalt sõnumi – lihaseid ei kasutata, järelikult neid pole vaja. Keha hakkab vaikselt amortiseeruma ja hoogsalt vananema. Mida enam aastaid, seda kiiremaks lihaste kaotamise protsess muutub. Paljud töötajad mõtlevad liiga ohvrimeelselt – ma ei saa ju liigutada, mul pole aega, mul on nii palju tööd! See on väga lühinägelik ja maksab kiiresti kätte.

«Igal aastal lähevad ettevõtetele ja töötajatele väga kulukaks tööst tulenevad terviseprobleemid – arstide külastused, haiguslehed, töötulemuste langus ja nn tagumikutunnid, personali suur voolavus,» loetleb Aavik. «Seni suhtutakse tööst tulenevatesse tervisemuredesse kui paratamatusesse – pea-, kaela-, seljavalud, väsinud silmad ja keskendumise probleemid –, kuid tegelikult pole süüdi töö, vaid see, et ei liiguta regulaarselt!»

Ära unusta end istuma! Vahepeal tasub tõusta, selga sirutada ja õlavööd venitada, Kadri Carrico näitab kuidas seda teha. / Liis Treimann

Selge see, et 15 minutit kontoritreeningut pole mingi tõsine trenn, vaid minimaalne liikumine, et üleüldse terve ja töökorras püsida. «Inimesed saavad aru, et tervis on kõige alus,» räägib Kadri Carrico. «Ka tööandjad soosivad inimeste liikumist ja sportimist üha rohkem. Selge see, et tervemad inimesed on õnnelikumad ja suudavad tööl rohkem korda saata!» Nii et päris kindlasti ei vaata ka kõige konservatiivsem ülemus viltu, kui tubli arvutiklahviklõbistaja end vahepeal sirutab, õlgu lõdvestab ja kaugusse vaadates silmi puhkab. Praktika näitab lausa, et paljud ettevõtted käivitavad Ofiti tiimiga püsiva koostöö, et oma töökaid ja tublisid inimesi istumissurmast päästa.

Mida siis teha? Oluline on vabastada selg pingest, taastada verevarustus, lihaste pikkus ja elastsus. Tee näiteks neid kolme harjutust, mida soovitab Kadri Carrico meie kontoritreeningu testvideos. Lisaks oleme avastanud muidki kavalaid taktikaid – käi alati kontori kaugeima printeri või kohvimasina juures, kõnni mööda treppi ning väiksema seltskonna koosolekud lepi koosistumise asemel kokku jalutuskäigu vormis. Paljudes Euroopa riikides on kontoritreening täiesti igapäevane asi, kuid Eestis kergitavad veel nii mõnedki kulmu, teevad tähtsat nägu ja jäävad edasi laua taha passima. Kuid need, kes liigutamiseks aega võtavad, on õige pea terviserindel ringiga ees.

Tagasi üles