Metssigade arvukus kahanes eelmisel aastal üle 18 000 isendi võrra

Foto: Ove Maidla/Postimees

Jahimehed küttisid 28. veebruaril lõppenud jahihooajal 17 415 metssiga, koos surnuna leitud ja katkukahtlusega hukatud isenditega vähenes metssigade arvukus Eestis 18 338 isendi võrra.

Lõppenud jahihooaja üleriigiline küttimiskohustus oli 18 272 isendit, seega võib küttimiskohustuse täidetuks lugeda, teatas keskkonnaamet.

Keskkonnaameti jahinduse- ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko ütles, et juba teist aastat on jahindusaasta olnud tavapärasest erinev, kuna metssigade kaudu leviva sigade Aafrika katku leviku tõkestamiseks tuli metssigade küttimine ümber korraldada ning kehtestada varasemast kõrgemad küttimismahud.

«Jahimehed on teadvustanud olukorra tõsidust ja loomade arvukuse vähendamise vajadust, küttides lõppenud hooajal 17 415 metssiga. Lisaks hukati 20 katku kahtlusega isendit ja surnuna leiti 903,» lausus Rakko.

Maakondlikud jahindusnõukogud ja mõnedes maakondades ka keskkonnaamet kehtestasid küttimismahud, et viia metssea arvukus jahiaasta lõpuks asustustiheduseni maksimaalselt kaks isendit 1000 hektari jahimaa kohta. Suuremat tähelepanu pöörati Hiiu-, Lääne- ja Saaremaale, kus oli hoolimata suurenenud küttimissurvest sigade arvukus jahiaasta lõppedes jätkuvalt kõrge. Seetõttu suurendati neis maakondades küttimismahte varasema hooajaga võrreldes  12-40 protsenti. Kuigi algselt oli piirkonna jahimeeste vastuseis suurenenud kohustusele tugev, kütiti kokkuvõttes loomi isegi nõutust rohkem.

Küttimismaht jäi tänavu täitmata üheksas maakonnas - Harju-, Jõgeva-, Järva-, Põlva-, Rapla-, Tartu-, Valga-, Viljandi- ja Võrumaal. «Kõigis neis maakondades on seakatk levinud enam kui aasta ning sellest tingitud kõrge suremuse tagajärjel on metssigade arvukus langenud tõenäoliselt väga madalale tasemele. Seetõttu on küttimismahu täitmata jätmine ka mõistetav,» selgitas Rakko.

Jahipiirkondade küttimismahtude täitmist analüüsivad aprillis kogunevad jahindusnõukogud, kelle pädevusse kuulub ka ettepaneku tegemine keskkonnaametile küttimismahu mõjuva põhjuseta täitmata jätnud jahipiirkondadelt kasutusõiguse loa äravõtmiseks.

Seakatku leviku seiskamiseks või pidurdamiseks tuleb metssigade arvukus kogu Eestis viia asustustiheduseni maksimaalselt 1,5 isendit 1000 hektari jahimaa kohta järgmise jahiaasta lõpuks ehk 28. veebruariks 2018. Kui palju tuleb maakondades veel sigu küttida, annab vastuse keskkonnaagentuur pärast loendus-, küttimis- ja seireandmete kokkuvõtmist juuni teises pooles.

Küttimismahtude täitmist jälgib keskkonnaamet koostöös keskkonnaagentuuri, keskkonnainspektsiooni ning veterinaar- ja toiduametiga. Metssigade küttimisandmete aruanded avaldatakse igakuiselt keskkonnaameti kodulehel.