Poola ajaloolane esitleb eestikeelset raamatut eestlastest Teises maailmasõjas

Filmi «1944» võtted. Filmi keskmes on Teise maailmasõja sündmused Eestis 1944. aastal Foto: Albert Truväärt / Scanpix

Poola ajaloolane Jaceck Cielecki esitleb järgmisel nädalal Tallinnas raamatut «Porisse tallatud lootus», mis kirjeldab Saksamaa poolel sõdinud eestlaste saatust ja lahinguid alates Eestist evakueerimisest 1944. aastal kuni alistumiseni Tšehhis 1945. aasta kevadel.

Raamat ilmus 2015. aasta lõpus Poolas, järgmise nädalal tuleb välja raamatu eestikeelne tõlge.

Cielecki ütles Postimehele, et ta tugineb raamatus Eesti, Poola, Saksamaa, Ameerika Ühendriikide, Tšehhi, Rootsi ja Venemaa arhiiviandmetele, samuti paljude inimeste mälestustele.

Kuna Cielecki on ise pärit Poola Sileesia alalt, keskendub raamat eestlaste osalusel peetud lahingutele selles piirkonnast. Suurem osa Sileesiast asub tänapäeval Poolas, samuti Saksamaal ja Tšehhis. Lühidalt on raamatus kajastatud Saksa poolel sõdinud eesti sõdurite saatust Taanis. Raamatus on mitmeid seni avaldamata fotosid ja kaarte 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviisi lahingutest 1945. aastal.

Ajaloolane on uurinud eestlaste saatust Teises maailmasõjas viimased kuus aastat. «Minu uurimistöö lõppu ei paista, kuna saan pea iga kuu uut infot, mida edasi uurida,» rääkis Cielecki.

Ajaloolane on osalenud eestlaste sõjahaudade otsingutes ning ta on leidnud kuue aasta jooksul Sileesia aladelt ligi 100 eestlase säilmed, kes langesid 1945. aasta jaanuaris ja veebruaris toimunud lahingutes.

«Praegu tegeleme koos Tšehhi kolleegidega Eesti relvagrenaderide diviisi 45. rügemendi ülema Paul Maitla ja teiste Tšehhis mõrvatud eestlaste haudade otsimisega. Sileesias loodame üles leida ka diviisikomandöri haua,» rääkis Cielecki.

Cielecki on ette valmistamas raamatu järge, mis keskendub sõdurite mälestustele. Ka plaanib ta anda välja kolmanda raamatu, mis kajastavad tema neid uurimistöid, mis ei mahtunud esimesse raamatusse.

Eestikeelne «Porri tallatud lootus» ilmub 1500-eksemplarises tiraažis, raamatu tõlkija on Mairi Ernits.

«Raamatu ilmumine on minu jaoks eriline sündmus, kuna ma pole kunagi ette kujutanud, et kirjutan raamatu Eesti ajaloost ja esitlen seda raamatut ka Eestis,» lisas ta.

Raamatu esitlus toimub järgmisel neljapäeval, 23. märtsil kell 17 Solarise keskuse Apollo raamatupoes.

Jaanuarist märtsini 1945 Sileesias Opole piirkonna lahingutes sai surma, haavata või võeti vangi 2500 eestlast. Opole kuulus kuni 1945. aastani Saksamaale ja kandis nime Oppeln.

20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis loodi 1944. aasta jaanuaris Neveli rindel. Diviis osales 1944. aastal Narva ja Sinimägede lahingutes. Diviisi üksused osalesid Eesti pinnal lahingutes ka pärast rindejoone lagunemist 1944. aasta sügisel. 1944. aasta detsembris vannutati diviis Saksamaal Neuhammeris uuesti, sel ajal kuulus diviisi koosseisu umbes 11 000 meest, neist enamik eestlased. Diviisi koosseisu kuulusid 45. ja 46. grenaderirügement.

1946. aastal tunnistas Nürnbergi kohus SSi kuritegelikuks organisatsiooniks, kuid ühe olulise erandiga: kohtuotsuse kohaselt ei saa selle liikmeiks pidada isikuid, keda riigiorganid kutsusid Relva-SS teenistusse ilma kutsutuile valikuvõimalust andmata. Valikuõiguse puudumine oli eesti sõjameestele kolmekordne - saksa võimud keelasid luua eestlastel oma sõjaväge, eesti väeosi ja politseinikke sunniti astuma Relva-SSi sundkorras ning  valdav enamus Relva-SSile allunuist olid mobiliseeritud.

USA Põgenikekomitee teatas 1950. aastal Eesti Vabariigi peakonsulile New Yorgis, et Ameerika Ühendriigid ei pea Relva-SSis teeninud eestlasi kuritegelikeks.

«Balti Relva-SS üksused erinesid täielikult Saksa SSist nii oma otstarbe, ideoloogia, tegutsemise kui ka liikmete kvalifikatsiooni poolest, mistõttu Komisjon otsustas, et Ameerika Ühendriikide ümberasustatavate isikute Ameerika Ühendriikidesse asumise seaduse paragrahv 13 alusel ei ole need organisatsioonid vaenulikud Ameerika Ühendriikide valitsusele,» seisab 13. septembril 1950 peakonsulile saadetud kirjas.