Kui täna on ametnikustaatuses peaaegu kõik ametiasutustes töötavad inimesed, siis uue korra järgi määratletakse ametnikena vaid need, kes ka tegelikult avalikku võimu teostavad - näiteks annavad lubasid või teevad trahve, ütles justiitsministeeriumi nõunik Monika Tõniste.
Soodustused vähenevad
Nendega, kes avalikku võimu ei teosta ja kelle töö on pigem abistavat, tehnilist või administratiivset laadi, sõlmitakse edaspidi tööleping. Tänasest 26 000 ametnikust on selliseid töötajaid umbes 10 000.
Tõniste sõnade kohaselt loobutakse ka suletud karjäärisüsteemi iseloomustavatest soodustustest, nagu pikem puhkus ja teenistusaastate alusel suurenev pension.
«Riik ei hakka edaspidi ametnikele õppelaenu tagasi maksma ega võimaldata enam tööandja eluruumi või selle hüvitust,» lisas Tõniste.
Samuti kaotatakse praegused automaatsed lisatasud akadeemilise kraadi või võõrkeelteoskuse eest ja puhkusetoetus. Peaaegu kolmekordselt vähendatakse ametnikele makstavaid koondamishüvitisi.
«Eelnõu kohaselt hakkab ametipalk koosnema vaid põhipalgast ja individuaalsest lisatasust, kusjuures põhipalk peab moodustama lõpp-palgast vähemalt 70 protsenti,» ütles Tõniste.
Kantslerit lihtsam lahti lasta
Eelnõu järgi võib ministri ja kantsleri koostöö mittelaabumise tõttu kantsleri teenistusest vabastada ilma ajaliste piiranguteta, praegu peab vabastamisele eelnema üks aasta koos töötamist.
Eelnõu järgi täidetakse edaspidi kõik vabad ametikohad täna laialt levinud majasisese edutamise asemel konkursside teel, et tagada kõigile võrdne ligipääs ametnike ametikohtadele.
«Samas, kuigi osa praeguseid ametnikke vormistatakse tööle töölepingu alusel, hakkavad soodustusi puudutavad muudatused täies mahus kohalduma vaid neile ametnikele ja töötajatele, kes asuvad teenistusse või tööle pärast seaduse jõustumist,» lisas Tõniste.
Milleks muudatused?
Kõiki praeguseid ametnikke koheldakse võrdselt sõltumata sellest, kas nad jäävad ametnikeks või saavad neist töötajad ning neile nähakse tulenevalt õiguspärase ootuse printsiibist üleminekupõhimõtetes ette teatud soodustuste säilimine (nt väljateenitud lisapuhkusepäevad).
Tõniste sõnul tingis vajaduse uue seaduse järele see, et täna kehtiv seadus on aegunud ega täida oma eesmärke, samuti on põhjustanud palju probleeme praktikas.
«Näiteks ei ole praeguses seaduses ette nähtud ametnike karjäärisüsteem kunagi päriselt rakendunud,» nentis Tõniste. «Ametnike atesteerimine on sageli formaalne, palgakorraldus ebaselge ja läbipaistmatu ning paljud soodustused põhjendamatud.»
Seaduse eelnõu avalik arutelu toimub osalusveebis aadressil
https://www.osale.ee/konsultatsioonid/?page=consults&id=77
Telli ajaleht 
Kuulutused ajalehte 
Juuni kalender 
Tartumaa Turism 
Postimees + 
Euroblogi 
Juhtimine.ee 
