Valitsus kinnitas Eesti keelenõukogu uue koosseisu, kuhu kuulub üksteist liiget keelevaldkonna olulisematest asutustest ja institutsioonidest.
Valitsus kinnitas lõpuks Eesti keelenõukogu uue koosseisu
16. märts 2017, 11:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keelenõukogu koosseisu ettepaneku tegi valitsusele haridus- ja teadusminister, lähtudes sellest, et esindatud oleks olulised keele- ja keelekasutusvaldkonnad ning nendega tegelevad asutused ja institutsioonid.
Esmaspäeval kirjutas Postimehes keelenõukogu kadumisest Emakeele Seltsi abiesimees Jüri Valge, kelle sõnul lõppesid keelenõukogu viimase koosseisu volitused juba novembris ja uut pole seni moodustatud. Seetõttu on üks lüli keelepoliitika riikliku juhtimise süsteemis tema sõnul kaduma läinud ja valitsus jäänud ilma pädevast keelepoliitilisest nõustamisest.
Eesti keelenõukogu ülesanne on nõustada valitsust keelepoliitika arendamisel ja elluviimisel. Uus koosseis kinnitati viieks aastaks, eelmise koosseisu volitused lõppesid möödunud sügisel.
Eesti keelenõukogu loodi haridus- ja teadusministeeriumi juurde 2001. aastal.
Keelenõukogu uude koosseisu kuuluvad:
Tõnu Tender - Eesti Keele Instituut
Helle Metslang - Emakeele Selts
Birute Klaas-Lang ja Martin Ehala - Tartu Ülikool
Anna Verschik - Tallinna Ülikool
Kadri Sõrmus - Haridus- ja Teadusministeerium
Artjom Tepljuk - Kultuuriministeerium
Ilmar Tomusk - Keeleinspektsioon
Hariduse, eesti keele kui emakeele ja eesti keele kui teise keele ning võõrkeelte problemaatika tundjatena on keelenõukogusse kutsutud:
Dmitri Burnašev - Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie inimesed
Leili Sägi ja Aime Klandorf - keeleõpetajate kutseliitude esindajad